Praegusel ajal jõuab pool doktoritest akadeemilisse sektorisse ja viiendik ärimaailma. Positiivne on Kurnitski sõnul aga see, et doktoriõpe on muutunud iga aastaga üha populaarsemaks. Kokku on TalTechis 647 doktoranti ja eelmisel aastal kaitsti rekordiliselt 98 doktoritööd, mida on üsna palju, aga võiks olla veelgi rohkem. „Doktoriõppesse vastuvõtt on olnud intensiivne,“ rõõmustas Kurnitski, kelle sõnul võttis TalTech eelmisel aastal vastu üle 200 doktorandi, mis on varasemast oluliselt rohkem.  

Kui aga mõelda laiemalt, miks ja kui palju on doktoreid Eestile vaja, siis Kurnitski sõnul on oluline mõista, et ülikoolid avaldavad ühiskonnale ja majandusele suurimat mõju just oma lõpetajate kaudu. „Ja doktorid on kolmanda astme ehk kõige kõrgema taseme lõpetajad, kes siin ülikoolis omandatud tarkust peaksid ettevõtetesse ja majandusse viima, mis on ka ülikooli kõige tähtsam ülesanne.“

Samas vajab ülikool doktorikraadiga õppejõude, mis teeb olukorra mõnevõrra keerulisemaks. 

„Siin on kahepoolne vajadus,“ selgitas Kurnitski. „Ühest küljest tahaks saada võimalikult palju doktorikraadiga inimesi väljapoole ülikooli, sest usume, et nad mõtlevad natuke teistmoodi, neil on teistsugune kogemus, nad suudavad arendusprotsesse ettevõtetes hästi ellu viia. Aga teisest küljest ei tohi me neid ka kõiki välja lasta, nad peavad ka ülikooli jääma, et oleks tagatud järelkasv ja kõrge kvaliteediga kõrgharidus.“

Kui me doktoreid liiga vähe koolitame, siis jäävad nad Kurnitski sõnul kahjuks peamiselt akadeemilisse sfääri ja ühiskond vaatab küsivalt ülikooli poole, et millega seal ülikoolis tegelete, miks te majandusse ei panusta. „Sellist olukorda tahame kindlasti vältida,“ rõhutas Kurnitski.

Arvutused näitavad Kurnitski sõnul seega kindlalt, et Eesti riik vajab doktoreid. Ka Eesti 2035 strateegias on selge eesmärk kahekordistada teadlaste ja inseneride arvu erasektoris.

„Doktorikraadiga töötajal on midagi sellist, mida magistrikraadiga töötajal ei ole. Julgen öelda, et see lisab väärtust. Need inimesed oskavad paremini arendustegevust kavandada ja tellida ükskõik milliseid projekte. Kui ise ei ole teadustööd teinud, siis ka ei tea, kui kaua arendused aega võtavad, mis omakorda tähendab, et kavandamine ja tellimine väga keerulised. Isegi kui doktorid lähevad ettevõtetesse tootearendusprotsesse kavandama ja tellima, siis on neil tänu sellele kogemusele eelised olemas.

Viimase kolme aasta andmete põhjal on Kurnitski sõnul näha, et 48% kaitsnud doktoritest jääb ülikooli tööle. Ainult 16% läheb erasektorisse ja 5% avalikku sektorisse – ehk siis kõigest 21% veab otseselt meie Eesti majanduse vankrit. „See on väikesevõitu,“ tõdes Kurnitski.

Niisiis peaks Eesti neid rohkem koolitama, ka tööstusdoktorantide osakaal võiks kasvada ja olla ka ettevõtete jaoks atraktiivne, sest sellel on otsene ja suurim mõju ettevõtetele ning nende arengule ja innovatsioonile.
Seda, et doktorikraadiga inimesi siiski osatakse ärimaailmas üha rohkem hinnata, annab Kurnitski sõnul märku ka paremaks muutunud töötasud. „Üle 4000 euroseid palkasid on mitmes sektoris näha.“