Inseneride, IT ja majanduse spetsialistide puudust või piisavust ning nende oskuste vastavust tööturu vajadustele tunnetavad kõige paremini ettevõtted ja nende esindajad ettevõtlus- ning erialaliitudes, kes suurt pilti pidevalt jälgivad. On märgiline, et eriala- ja ettevõtlusliidud on esitanud erakordselt tugeva plejaadi kandidaate, kes on valmis tehnikaülikooli arengule õla alla panema.

Nimelt on tulemas ülikooli kõrgeima juhtorgani ehk nõukogu uus periood. Nõukogusse nimetab haridus- ja teadusminister ettevõtjate või tootmise kutse- ja erialaliitude esindajatest viis liiget, kellele lisaks valib ülikool ise viis liiget ja Eesti Teaduste Akadeemia ühe liikme.

Ülikooli välistelt kutse- ja erialaliitude esindajatelt oodatakse just majanduse ja tööturu tugevat nägemust, mille tõttu nende roll ülikooli strateegia kujundamisel on ülimalt oluline.

Valikus raskekahurvägi

Seekord ministril on kelle hulgast valida. Kutse- ja erialaliitude esindajad, kes on valmis tehnikaülikooli arengusse panustama on avalikkusele hästi tuntud nimed: Veljo Konnimois, Miina Karafin, Otto Pukk, Hando Sutter, Jukka Partikainen, Ants Sild, Ahti Asmann, Andrus Durejiko, Enn Veskimägi.

Esitatud kandidaatide taga on pikk nimekiri erinevaid liite ja üle 2000 ettevõtte, kellel on kokku üle 250 000 töötaja. Paistab silma tehnika ja tootmise, samuti ehituse ja energeetika kõrgetasemeline esindatus, mis mõningal määral sekundeerib praeguse nõukogu panganduse kallakule.

Kõik kutse- ja erialaliitude esitatud kandidaadid on ka uued, mis näitab teatud ootust muutustele. Ma ei taha kuidagi kritiseerida tänast nõukogu, kes on teinud tänuväärset tööd ja mitmetele arengut takistavatele teguritele ka jälile jõudnud. Uued sammud ja suunad on aga vajalikud. Tehnikaülikool on hästi teadlik akadeemik Jaak Aaviksoo tehtud Eesti haridussüsteemi analüüsist, kus tõdetakse, et tehnikaülikooli areng on viimastel aastatel olnud pigem klassikalise ülikooli suunas, ja seda mitte subjektiivse hinnanguna vaid andmetele põhinedes.

Tartu ja Tallinn

See ei ole hea tendents, sest pole mõtet konkureerida Tartu ja Tallinna ülikooliga nende tuumikpädevustes. Kõrghariduse nappe vahendeid kasutades on tehnikaülikoolil kindlasti otstarbekam ajada tehnika asja. Inseneride koolitust iseloomustab õppekavade paljusus ja kallidus ning suhteliselt kitsad spetsialiseerumised on ka vältimatult vajalikud kui kuulata tööturu vajadusi. Selle tõttu on terve rida õppekavasid väikese üliõpilaste arvuga ning neid pole mõtet pidada mitmes ülikoolis.

Ei ole ilmselt kahtlust, et kus siis mujal kui tehnikaülikoolis insenere koolitada tasub. Ja seda tuleb teha tipptasemel.

Tehnikaülikool peakski rohkem keskenduma oma kesksetele vastutusvaldkondadele ning nõudma sarnast käitumist ka teistelt ülikoolidelt. Kui Eesti tingimustes koolitatakse sama eriala rohkem kui kahes ülikoolis, siis on see maksumaksja raha raiskamine. Paljude kitsaste erialade spetsialistide vajadus Eesti turul on nii väike, et isegi kahe ülikooli konkurentsiolukorda ei ole praktikas mõttekas taga ajada, hea, kui üks ülikool vastutuse võtab.

Samas on palju erialasid, mida pakutakse suhteliselt sarnasel kujul lausa neljas ülikoolis Tallinnas ja Tartus.

Arvestades, et viimastel aastatel on tekkinud hea ülevaade tööturu vajadustest OSKA raportite põhjal, on kindlasti võimalusi ülikoolidevahelise tööjaotuse paremaks koordineerimiseks, mis on laiem küsimus kui üks ülikool lahendada suudab. Igal juhul peab tehnikaülikool suunda näitama omas, „majanduse mootori“ segmendis, mida võib defineerida inseneri, IT ja ettevõtluse tuumikkompetentside kaudu.

Sellel teel on ka head toetavad hariduse programmid. IT akadeemia on juba tulemust andnud ning suure mahuga ja pikaajaline inseneriakadeemia kogub hoogu ja annab ülikoolile vahendid tehnikavaldkonnas arenguhüpet teha. Seega on palju asju, mida tehnikaülikool ise teha saab.

Murrangulisel ajal on kutse- ja erialaliitude toetus ülimalt vajalik, et samme õiges suunas seada ning ootused tehnikaülikooli uuele nõukogule suured. Oluline, et sinna saaksid tootmise, ehituse, energeetika, IT ja majanduse inimesed, kellel tahtmist, aega ja võimekust ülikooli ja seeläbi kogu Eesti majanduse arengusse panustada.