Kui küsida Kurnitskilt, miks ta jäi teadlase teele, vastab ta, et suurimaks väärtuseks on akadeemiline vabadus. See tähendab, et teadlane saab ise valida uurimissuundi ja projekte, mis teda huvitavad ning millel on ühiskondlik mõju. „Me saame ise kujundada oma valdkonda ja tegeleda küsimustega, mis on hetkel kõige olulisemad. See on vaheldusrikas ja inspireeriv,“ ütleb ta.

Tema sõnul on teadustöö dünaamilisus see, mis hoiab teadlased motiveerituna – uued projektid, uued väljakutsed ja pidevalt arenev tehnoloogia muudavad iga aasta erinevaks. „Ma ei tea kunagi täpselt, millega poole aasta pärast tegelen, kuid just see teebki töö huvitavaks,“ lisab ta.

Inseneeria – loovus, vastutus ja majanduse mootor

Inseneritöö pole ainult tehniline, vaid ka loovtöö. Kurnitski sõnul on iga inseneri lahendus ainulaadne ja sõltub tema lähenemisest probleemile. „Kui paluda kahel inseneril lahendada sama probleem, saame tavaliselt kaks erinevat lahendust, kusjuures kumbki nendest ei ole vale. See teeb selle töö nii põnevaks,“ selgitab ta.

Insenerid on tavaliselt ka hästi tasustatud, sest reeglina eeldab amet kõrget kutsekvalifikatsiooni ning vastutusrikas töö peabki hästi tasustatud olema.

Lisaks on inseneeria ühiskonna ja majanduse selgroog. Insenerid ei loo ainult ehitisi, vaid ka töötavaid lahendusi, mis mõjutavad inimeste elukvaliteeti. „TalTechi moto on, et oleme Eesti majanduse mootor. Me koolitame insenere, kes hoiavad majanduse käigus ja arendavad seda edasi,“ ütleb ta uhkusega.

Majanduse muutmine teadusmahukamaks ei toimu aga iseenesest – see eeldab sihikindlaid investeeringuid ja suurt panustamist inseneeriasse. Eesti on kiiresti arenev riik, mida kinnitavad ka erinevad statistilised näitajad. Meie eesmärk on jõuda Põhjamaadele järele ning osaliselt oleme seda juba saavutanud. Kiire areng toob aga kaasa suured ehitusmahud, mis omakorda nõuavad rohkelt kvalifitseeritud tööjõudu, sealhulgas insenere.

Kui soovime seda arengut jätkata teadusmahukamalt ja innovaatilisemalt, vajame järjest enam insenere, kes sellele protsessile kaasa aitavad. See on ainus viis viia Eesti nende jõukamate riikide hulka, millest me kõik unistame. Arvestades meie arengutempot ja seniseid saavutusi, on inseneridesse investeerimine kriitilise tähtsusega, et tagada edu nii ettevõtluses kui ka laiemalt majanduses.

Eesti ehitusinseneeria tulevik ja väljakutsed

Üheks suuremaks väljakutseks ehitusvaldkonnas peab Kurnitski hoonete energiatõhusust. „Olemasolev hoonefond kasutab tohutult energiat, mis on keskkonnaprobleem, rahaline probleem elanikele ning mõjutab ka sisekliima kvaliteeti. Inimesed veedavad ca 90% ajast siseruumides, kuid sageli on need kehva ventilatsiooniga ja ebatervislikud,“ tõdeb ta.

Kuna Eesti asub külmas kliimas, on kütteenergia vähendamine keerukas. Lõuna-Euroopas on võimalik lihtsate meetoditega jahutada hooneid päikeseenergial töötavate lahendustega, kuid Eestis on küsimus selles, kuidas talvel hoida maju soojana ilma liigse energiakuluta ja suvel kaitseks hooned liigse kuumuse eest. „See on meie ehitusinseneride suurim väljakutse – kuidas tagada kõrge kvaliteediga, taskukohane ja energiatõhus elukeskkond,“ märgib ta.

Kurnitski sõnul on laiemalt vaadates ehituse valdkonna väljakutseks just taskukohasus ja tööviljakus ehk ehitusprotsessid ja -tehnoloogia selleks, et ehitada soodsalt, kiiresti ja kvaliteetselt.

Üks tema uurimisteemadest vaatleb kuidas võimalikult energiatõhusalt tagada ruumides kvaliteetne sisekliima. „Ventilatsiooni efektiivne korraldamine ei tähenda alati võimsaid seadmeid – tähtis on, kuidas värske õhk inimesteni jõuab. Inimene tunnetab õhukvaliteeti kohe, kui ruumi siseneb – umbne õhk vähendab töövõimet ja tekitab väsimust. Meie eesmärk on leida lahendusi, mis aitavad säilitada värske ja tervisliku õhukeskkonna, olgu see siis koolis, kontoris või kodus,“ selgitab Kurnitski.

Nõudluspõhised ventilatsioonisüsteemid, mis mõõdavad pidevalt süsihappegaasi kontsentratsiooni ja reguleerivad õhuvoolu vastavalt vajadusele, on üks labori uurimissuundadest. „Õige ventilatsioonilahendus aitab mitte ainult energiat kokku hoida, vaid ka parandada inimeste heaolu ja tööviljakust, samuti õpitulemust,“ lisab ta.

TalTechi ventilatsiooni õhujaotuse laboris testitakse erinevaid sissepuhke- ja väljatõmbelahendusi, mis sobivad nii klassiruumidesse, avatud kontoritesse kui ka teistesse siseruumidesse. Uuringud näitavad, et õigesti kavandatud õhujaotuse süsteem võib vähendada ventilatsiooniseadmete energiatarvet kuni kaks korda, samas parandades õhukvaliteeti ja inimeste heaolu.

COVID-19 pandeemia ajal muutusid õhujaotuse uuringud veelgi aktuaalsemaks. „Viiruse leviku vähendamiseks ventilatsiooni abil töötasime välja rahvusvaheliselt tunnustatud arvutusmetoodika, mis aitab projekteerida ohutumaid ja tervislikumaid hooneid,“ ütleb Kurnitski. Samuti katsetati uusi ventilatsioonilahendusi, mis aitavad tagada hea õhukvaliteedi taskukohaste vahenditega. Panustame siiamaani, et saada see metoodika Euroopa standardisse ja selle kaudu laialdasse kasutusse.

Tehisintellekt kui tööriist, mitte konkurent

Tehisintellekt mõjutab inseneeriat laialdaselt, pakkudes uusi tööriistu, mis võimaldavad andmete põhjalikumat analüüsi ja protsesside tõhusamat juhtimist. Näiteks võimaldab droonidega tehtud hoonete skaneerimine koguda tohutul hulgal andmeid nende seisukorra kohta, kuid ilma masinõppe ja tehisintellekti toeta oleks nende analüüsimine äärmiselt keeruline.

Tehisintellekt ei ole aga ainult suurandmete töötlemise vahend – see võib aidata ka insenere igapäevatöös, näiteks vähendades rutiinseid ülesandeid. „On palju tegevusi, mida insenerid tegelikult teha ei taha, nagu seletuskirjade koostamine või andmete korrastamine. Tehisintellekt saab automatiseerida selliseid ülesandeid, andes inseneridele rohkem aega loominguliseks tööks ja keeruliste probleemide lahendamiseks,“ selgitab Kurnitski.

Küsimus, kas tehisintellekt võib inseneritööd ohustada, ei tekita tema sõnul muret. „Tegelikult loome pidevalt uusi tehnilisi lahendusi ja standardeid, mis vajavad inseneride oskusi rohkem kui kunagi varem. Seega on tehisintellekt hea tööriist, mis aitab ajaga kaasas käia ja inseneeria võimalusi laiendada, mitte neid piirata,“ märgib ta.

Inseneriharidus ja järelkasv

Eesti vajab rohkem insenere, kuid Kurnitski sõnul on spetsialistidest suur puudus. „Ettevõtted tahavad insenere palgata, aga neid lihtsalt pole piisavalt. Paljud üliõpilased hakkavad juba teiselt või kolmandalt kursuselt tööle, mis on küll kasulik kogemuse mõttes, kuid võib negatiivselt mõjutada teoreetilist õppetööd,“ selgitab ta.

Inseneritöö on mitmel moel erakordne – see on ühtaegu praktiline ja loominguline. „Insenerid näevad oma töö tulemusi reaalses maailmas. Kui hoone on hästi projekteeritud ja ehitatud, on see silmaga nähtav ja käega katsutav, pakkudes nii insenerile kui ka ühiskonnale rahulolu,“ sõnab Kurnitski.

Insenerlik mõtlemine on tuntud oma ratsionaalsuse ja efektiivsuse poolest. Probleemilahendamine on selle ameti keskmes – sageli ei pea kõike nullist looma, vaid tuleb osata leida parimad võimalikud lahendused olemasolevatest võimalustest. „Kuigi insenerierialasid on palju ja väga erinevaid, ühendab neid kõiki tugev vajadus probleemilahendamise järele. Just see teeb inseneeria nii eriliseks,“ lisab Kurnitski.

Tehnikaülikooli soovitab ta õppima tulla kõigil neil, kellele pakutavad erialad meeldivad. „TalTechis on kaasaegne ja teaduspõhine õpe, ägedad laborid, kõrgel tasemel professorid ning meie hariduse kvaliteet on selline, millega lööb kindlasti tööturul läbi,“ ütleb professor.

Küll aga on Kurnitski hinnangul Eesti ülikoolide vahel vaja selgemat tööjaotust. „Neljas ülikoolis õpetatakse sama eriala, kuid tegelikult peaks igaüks keskenduma oma tugevustele. Näiteks TalTech on ainus tehnikaülikool, mis peakski keskenduma inseneeria ja tehnikaõppele.“

Jarek Kurnitski on mees, kelle kirg inseneeria vastu on muutnud Eesti ehitusvaldkonda ja kelle töö mõjutab meie elukeskkonda iga päev. Tema panus teadusesse ja haridusse on hindamatu ning tema teekond on inspiratsiooniks nii tulevastele inseneridele kui ka neile, kes otsivad võimalusi ühiskonda panustada.