“Keemial on tulevikuteadustes ja majanduse arengus keskne koht,” hindab TalTechi inseneriteaduskonna Virumaa kolledži professor, loodusteaduste doktor Allan Niidu. Põhjused on siinsamas: meie mateeria on loodud CO2-st, biomass kõige laiemas mõttes tähendab edaspidi väga laia ja olulist toorainebaasi.

Aga kuna keskkooli lõpuklassis enam keemiat õppeainete hulgas pole, võib noortel ülikooli astumise ajaks isegi ununeda, et selline valdkond on üldse olemas. Kui just armastus keemia vastu kuidagi eriliselt hinges ei pesitse… Võiks aga pesitseda, seda just rohepöörde ja ringmajanduse poole suunduvas maailmas. “Keemiatööstuse tooted ei kao kuskile, lihtsalt nende saamiseks kasutame teisi sisendeid,” selgitab Allan Niidu, kes koordineerib projektijuhina ka magistrantide vastuvõttu keemiatehnoloogiate õppesse. 

Kasulikust ajast kaugemale

Tuleviku keemiatehnoloogide väljakutse on luua materjalid, mis on pikaajalised, aga mille taaskasutus pole niivõrd problemaatiline kui praeguste plastide puhul. Pööre on põhimõtteline. Seni on inimkond tooteid välja mõeldes ja arendades lähtunud ainult nende kasutamisest – et see oleks mugav ja praktiline ning toode kestaks. Materjalide taaskasutus on jäänud tahaplaanile. Just keemikud on aga need, kes suudavad ülikoolis omandatud teadmistele tuginedes välja töötada hästi taaskasutatavaid materjale. 

Kui varem oli Tehnikaülikooli keemiaõpe keskendunud suuresti põlevkivile, siis nüüd plaanitakse edendada biorafineerimise alaste protsesside suunda, samuti keskendutakse CO2-st erinevate materjalide tootmisele. Lisaks veel e-kütused, vesiniku roll tulevikuenergeetikas jmt. “Järgmine samm materjalide taaskäitlemisel on pürolüüs,” kinnitab Niidu. “Praegu toodame selle abil õli põlevkivist, edaspidi tahame seda teha aga plastidest.”

Keemiaalase õppe arendamine just Virumaa kolledžis teenibki ka eesmärki, et vaikselt tagasi tõmbuva põlevkivienergeetika asemele astuksid Ida-Virumaal ettevõtted, kes tegelevad plastide pürolüüsi, biopolümeeride tootmise ja biorafineerimisega. Kõik need vajavad juba praegu, seda enam aga tulevikus haritud tööjõudu. 

Virumaale sadu uusi töökohti

Viru Keemia Grupp on teatanud plaanist rajada biorafineerimistehas, Kiviõli Keemiatööstuses tegeleb OÜ Kerogen teadus-arendustegevusega põlevkivikeemia vallas uudsete keemiatööstuse toorainete tootmiseks, millest saaks siis edasi toota plastide tooret, antiseptilisi aineid, pesuvahendeid jmt.

Keemiatehnoloogi tulevane töökoht võib olla nii biomassi, mineraalseid materjale, kemikaale ja kütuseid käitlevates või tootvates ettevõtetes, aga ka toiduainetööstuses, farmaatsias, ning lihtsalt edumeelsetes firmades, mis soovivad oma keskkonda jäetavat jalajälge vähendada.

Kui aga veelgi suuremalt mõelda, on keemiavaldkonna asjatundjate päralt lähitulevikus maailma päästmise roll. Just nemad suudavad kaasa rääkida biopõhiste materjalide või CO2 toormena kasutuselevõtmises ehk siis tootmisega tegelevate firmade keskkonda jäetava jalajälje vähendamises, mis annab ettevõtetele selge konkurentsieelise. 

“Kasvõi selle jalajälje väljaarvutamiseks ja jätkusuutlike majandusmudelite väljatöötamiseks vajatakse väga palju spetsialiste – nii laboritesse, kontoritesse kui tootmisse,” märgib Allan Niidu. “On palju erinevaid töökohti ja juba tundub, et neid luuakse päris palju ka juurde. Ma ei julge pakkuda, et Ida-Virumaale lisandub tuhandeid, aga kindlasti sadu töökohti. Mis tähendab tööjõupuudust ning ka seda, et asjatundjaid ollakse valmis palkama hea tasu eest.”  

Vajadus kestlike keemiatehnoloogiate spetsialistide järele suureneb pidevalt kasvõi ringmajanduse arendamise tõttu. Kindlasti vajatakse magistritasemel keemiaspetsialiste katse- ja analüüsilaboritesse keemia, kütuste, farmaatsia jm valdkondades. 

Et areng ei seiskuks

“Juba praegu võib nentida, et teatud osas jääb teadlaste välja töötatud uute tehnoloogiate rakendamine seisma spetsialistide puuduse taha, kes seda ettevõtetes juurutada suudaks,” nendib Allan Niidu. 

Ka ettevõtjatega rääkides ilmneb, et rohkemal või vähemal määral kummitab tööjõupuudus neid kõiki ja paljud ihkavad n-ö lihtsamat ligipääsu haritud personalile. Suurema avalikkuse ette on jõudnud haruldaste muldmetallide töötleja Silmeti personalimured, seal vajatakse väga spetsiifiliste teadmistega spetsialiste.

Alla Niidu kinnitab, et ka Silmeti vajadused ollakse valmis ära kuulama ning neid arvestades mõned õppeained välja töötama. “Haruldased muldmetallid on kriitiline toore ning sellega seotud teadmus on kahtlemata oluline ka Eestile,” ütleb ta. “Eestis on juba oma tehas, ka supermagnetite tehase ehitamine Narva on sisuliselt otsustatud. Seega on igati loogiline, et Eesti ülikoolidel on mõistlik panustada selle kõigega seonduvasse haridusse.”

Loomulikult pole keemia õppimine teab mis lihtne. “Aga Virumaa kolledžis on tugistruktuurid hästi paigas ja kui tekib vajadus, aidatakse,” kinnitab Niidu ja lisab, et ülikool hoolib väga oma õppuritest. 

Keemiatööstuse väljakutsed vajavad haritud inimesi

Keemiatööstus seisab silmitsi oma ajaloo suurima sihiga muutuda kliimaneutraalseks,  ringmajanduslikuks ja digitaalseks, liikudes samal ajal üle ohututele ja säästvatele kemikaalidele. Sisuliselt peame EL-i keemiatööstuses muutma seda, kuidas me toodame ja mida me toodame. See on enneolematu väljakutse, mis nõuab miljarditesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid.

Keemiatööstus peab kaasama märkimisväärse hulga talente, kellel on õiged oskused, et kiirendada ohutute ja jätkusuutlike kemikaalide ja materjalide väljatöötamist. Lisaks peavad nad suutma võtta kasutusele digitaaltehnoloogiad nagu AI, plokiahela ning robootika tööstusprotsessides ja tootekujunduses. 

Kuigi keemiatööstuse sektor vajab kestliku keemia õppekava, on probleem selles, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel on piiratud suutlikkus oma tööjõudu koolitada ja ümber koolitada, samuti on neil on oma töötajaid, kes erialase hariduse omandavad, teistele kaotada.  Küsimus on ka, kust tulevad õppejõud ja kes neid endid vastavalt uutele nn roheoskuste nõuetele koolitab? Ning paraku peab ikkagi ka tunnistama, et keemia ei ole populaarne, Ning Ida-Virumaa suurtööstuste tulevik omakorda ei too noori neid erialasid õppima.