Isegi kui konkurentsiamet peaks Elektrilevi võrguga liitumise hinnapoliitika muutmise lõpuks heaks kiitma, tuleb kindlaks teha, kas selline poliitika on ikka kooskõlas Euroopa Liidu rohekokkuleppega, mille kohaselt tuleb kõrvaldada kõik taastuvenergia kasutuselevõtul esinevad takistused ning soodustada kodanike laialdast osalemist taastuvenergiale ülemineku juures.

Elektrilevi arvates on tasude tõstmine vajalik, sest see aitab märkimisväärsest rahastamispuudusest jagu saada: kui praegu laekub ettevõttele aastas võrgutasudena ligikaudu 30–40 miljonit eurot, siis tegelikult oleks võrgu hädavajalikeks investeeringuteks tarvis umbes 150–160 miljonit eurot aastas.

Mida ütleb selle kohta seadus?

Elektrituruseaduse kohaselt kehtib Eestis ühtne hinnaregulatsioon kõigile võrguettevõtjatele olenemata nende suurusest. Samamoodi lubab Euroopa parlamendi ja nõukogu elektrimääruse §18 lõige 3 ülekandesüsteemile juurdepääsu eest tootjatelt tasu nõuda.

Ent Eesti ei ole varem seda võimalust väiketootjatele selgelt kasutooval viisil kasutanud, nagu konkurentsiameti 2022. aasta aruanne välja tõi. Koduse päikeseenergia kasutajate võrguühenduse taotluste kasv on toonud kaasa suurema vajaduse liitumisega seotud kulusid kompenseerida, mis sunnibki Elektrilevi oma tasusid tõstma.

Samal ajal peavad kõrgemad tasud elektrituruseaduse §3 kohaselt olema kehtestatud läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel. Tarbijakaitse tagamiseks teostab konkurentsiamet selle üle järelevalvet, kui jaotusvõrguettevõtja esitab kava konkurentsiametile läbivaatamiseks.

Elektrilevi saab sel juhul liitumistasude tõstmise taotlust põhjendada mitte ainult vajadusega kulusid katta, vaid ka konkurentsiameti poolt kehtestatud regulatiivsete nõuetega. Varasemalt, juba 2022. aastal kutsus konkurentsiamet Elektrilevi üles pakkuma paindlikku liitumisvõimalust kohalikku elektritootmisse panustada soovivatele Hiiumaa tarbijatele ka sellistel juhtudel, kui rangelt turupõhistel tingimustel liitumine oleks jäänud neile liiga kalliks.

Lisaks otsustas konkurentsiamet, et Elektrilevil tuleb arvestada hajatootmise prognoositava kasvu ning võrgu paindlikkuse olemasolu ja ärakasutamisega, nagu sätestab elektrituruseaduse §66. Katusepaneelidega päikeseenergia mikrotootjate liitumiste kasvutrendi arvestades võib Elektrilevi väita, et on sunnitud oma tariife tõstma valmisolekuks jaotusvõrgu prognoosijärgseid tekkivaid vajadusi toetama.

Sellegipoolest on nüüdseks päevakorda tõusnud vaie seoses Elektrilevi hiljutise taotlusega võrgutasusid tõsta. Konkurentsiameti arvates on ettevõtte väide rahastamise puudujäägi kohta alusetu. Konkurentsiameti energeetika- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu sõnul oli Elektrilevil 2024. aastal juurdepääs ligikaudu 161 miljonile eurole, mida on vaid veidi rohkem kui 2023. aasta 158 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustasid võrgutasud ja teise poole kasutajate poolt makstud liitumistasud. See märkimisväärne juba kättesaadav rahastus seab kahtluse alla tasude tõstmise vajaduse.

Samm, mis on vastuolus idee ja eesmärgiga

Saab väita, et isegi kui tasude tõstmine osutub läbipaistvaks ja konkurentsiamet on selle heaks kiitnud, läheb see vastuollu taastuvenergia arengut toetavate määruste "idee ja olemusega", iseäranis energiakogukondade kontekstis. Selline nihe võib vähendada tahet päikesepaneele majapidamiste katustele üldse paigaldada.

EL-i rohekokkuleppe ja energeetikaalase õigustiku (energy acquis) põhiprintsiibid nõuavad, et toetuspoliitikad ja taastuvenergia arendamise programmid soodustaksid tasakaalustatud majanduskasvu ja tagaksid kodanike maksimaalse osalemise energia üleminekul, mitte ei takistaks seda.

Täpsemalt on taastuvenergia uuenenud raamistiku (RED III) eesmärk taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendada, kõrvaldades sealjuures nii suur- kui ka väiketootjate ees seisvad takistused. Ehkki RED III otseselt ei reguleeri võrguga liitumise tasusid, nõuab see, et riiklikud meetmed "ei kehtestaks taastuvenergia tootjatele ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid" (vt näiteks direktiivi sätteid taastuvenergia ostulepingute sõlmimise hõlbustamise ja väikeseadmete toetamise kohta).

Kui uus tasustruktuur peaks tekitama olulise tõkke kodumajapidamiste päikeseenergiaseadmete turule tulemisele takistades seeläbi hajutatud taastuvenergia tootmise kasvu, võib väita, et see on vastuolus RED III ideega, kui isegi mitte kogu selle olemusega.

Tasu ei tohi olla diskrimineeriv

Ressursinappuse probleemi lahendamiseks võib elektrituruseadust laiemalt tõlgendada, jättes seejuures välja kohustuse, et tasu ei tohi olla diskrimineeriv.

Tegelikult võiks laiemalt tõlgendada §72 lõiget 5, mis oli esialgselt mõeldud käsitlema erinevate piirkondade võrgutasude erinevusi, et valitsus saaks sihipärasemat lähenemisviisi kasutada, kui üks konkreetne rühm, näiteks päikeseenergia mikrotootjad (nt katusepaigaldistega majaomanikud), seisaks silmitsi ebaproportsionaalselt suure kulukoormusega. See säte annab valitsusele volitused rakendada rahalisi toetusmeetmeid võrguettevõtjatele (nt Elektrilevi) või tarbijatele piirkondlike tariifide erinevuste vähendamiseks.

Sellegipoolest, lähtudes nende energiaekspertide arusaamast, kes usuvad, et päikeseparkide arendamise subsideerimise paradigma ongi mingil moel nihkunud ning tootjad peavadki nüüdsest võrguteenuste kasutamise kuludesse panustama, võiks olla skeptiline, et valitsusel võiks niisugune kavatsus olla. Seda tõendab valitsuse laiem, eelkõige tuuleparkide arendamist soosiv taastuvenergia strateegia.

Ükskõik, milline ka valitsuse lähenemine oleks, võrguühendusega liitumise tõusev hind ohustab vaieldamatult tasakaalustatud kasvu ja kodanike laialdast osalemist energiaüleminekus, iseäranis energiakogukondade laienemist kui üht selle ülemineku olulisimat komponenti.

Elektrituruseaduses on energiakogukondade loomist ja arengut toetavaid sätteid, mis võimaldavad kohalikul elektritootmisel ja energiavahetusel võrgu üldisele stabiilsusele kaasa aidata. Näiteks lisaks paragrahvile 12, mis paneb aluse energiakogukondadele, nõuab §65 lõik 7 punkt 1 jaotusvõrguettevõtjalt koostööd energiakogukondadega, et tagada omatoodetud elektrienergia tarnimine nende liikmetele tarbimiseks.

Kuigi Elektrilevi võib väita, et tasude tõstmine on vajalik infrastruktuuri uuendamise rahastamiseks, tuleks praegust poliitikamaastikku ning ressursside jaotust nende regulatiivsete põhimõtete valguses kriitiliselt hinnata, et tagada energiakogukondade laienemise vastavus Eesti taastuvenergia eesmärkidele. Samuti väärib märkimist, et Eesti-suguses riigis võib detsentraliseeritud elektritootmise toetamine sellistes kogukondades tuua energiajulgeolekule märkimisväärset kasu, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes saab öelda, et ehkki Elektrilevi ettepanek võib pärast konkurentsiameti heakskiidu saamist vastata elektrituruseaduse kulude katmise ja läbipaistvuse nõuetele, tuleb arvestada selle laiema mõjuga RED III ja rohekokkuleppe eesmärgile vähendada taastuvenergia kasutuselevõtul tekkivaid takistusi.

Kui liitumiskulude täielik ülekandumine paneb mikrotootjate õlule ebaproportsionaalse koormuse, eriti võrreldes suuremahulistele tuuleprojektidele antavate toetustega, siis võib väita, et praegune energiapoliitika, milles eelistatakse tuuleparkide arendamist hajutatud taristuinvesteeringutele, ei ole kooskõlas EL-i direktiivide üldiste eesmärkidega. Selline lähenemine vajab sügavamat kaalutlemist, pidades seejuures eelkõige silmas elektritootmise julgeolekumõjusid Eestis.