Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži vanemlektor Jiří Tintěra on 10 aastat Valga linnas vallaarhitektina selle teemaga tegelenud. Kunagine õitsev piiriäärne Valga on paraku ere näide linnast, kust on lühikese aja jooksul palju elanikke lahkunud. Valga probleemidest inspireerituna kaitses Tintěra Tallinna Tehnikaülikoolis 2020. aastal doktoritöö kahanevate linnade teemal Valga näitel. Õigupoolest on just Tintěra see, kes kahanevate linnade ning selle protsessiga seotud probleemideringi Eestis laiemalt päevakorda tõi.

Valga linn oli nõukogude ajal tähtis militaarkeskus, kus elas tuhandeid sõjaväelasi ja nende peresid. Nende jaoks olid ehitatud korterid, poed, tänavad. 1990ndatel lahkus linnast vaid ühe aasta jooksul ca 3000 elanikku, see oli aga 16 protsenti Valga rahvaarvust. Järele jäid tühjad hooned, tühermaad ja trööstitud hüljatud krundid, mis kõik väga silma riivavalt mõjusid. Nõukogude sõjaväelastest üle jäänud korterid võtsid küll seni vanemates elamutes elanud linlased üle, kuid sellega jäid omakorda tühjaks ja lagunema ajaloolised vanad hooned. Oma doktoritöös andis Tintěra hinnangu, et mõistliku kinnisvaranõudluse tekkeks tuleks linnas lammutada veel 50 kortermaja. See pole aga lihtne, sest nii mõneski paneelmajas on kõrvuti nii tühjad kui ka asustatud korterid ning inimesed pole nõus pooltühjadest majadest ära kolima.

Tintera sõnul on tüüpiline Eesti linn väike ja kahanev. Kui aga elanikke linnas on vähe, siis jääb palju hooneid üle. Samuti on kahanenud maksumaksjate arv ehk järelikult on ka vähem raha investeeringuteks. Väikelinnade rahvaarvu kahanemine ei ole ainult Eestile omane protsess, vaid see toimub eri piirkondades üle maailma samamoodi. „Linnade kahanemise protsess toimub eri kiirusega ja mõne linna puhul (nt Tartu, Kuressaare) nii aeglaselt, et seda linnapildis ei märka. Samas on meil väikseid monofunktsionaalseid linnu (nt Mõisaküla, Kallaste, Püssi), kus rahvaarv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud peaaegu poole võrra,“ selgitab ta. „Kusjuures probleem pole mitte ainult kahanemisega, vaid täpselt samamoodi ka mõne piirkonna elanike arvu kiire kasvuga. Inimesed kolivad linnalähedastesse nn kuldse ringi piirkondadesse, mis vajavad seetõttu väga suuri investeeringuid. Rae valla elanikkond on viimase 20 aastaga kahekordistunud, see tähendab aga vallale hiiglaslikke investeeringuid avalikku ruumi.“

Kas kahanemist saab aeglustada?

Väikelinnade rahvaarvu kahanemist peatada või ümberpöörata pole Tintěra sõnul ilmselt võimalik. Väikelinnade jaoks ei ole lahendus ka vastulinnastumine ehk inimeste suurematest linnadest ära kolimine. Jah, linnast maale kolijaid leidub, kuid esiteks on neid vastupidise protsessiga võrreldes kordades vähem ja teiseks soovivadki need inimesed kolida oma tallu, kus naaber on pooleteise kilomeetri kaugusel.
Küll aga saab väikelinnade rahvaarvu kahanemist aeglustada muuhulgas linnaruumi teadliku planeerimisega. „Kui saate olla uhke oma kodukoha üle, siis tõenäoliselt tahate seal ka elada ning ei kiirusta ära kolima,“ selgitab Tintěra. „Kahaneva rahvaarvuga hakkama saamine on kindlasti üks selliseid teemasid, millega kohalik omavalitsus peab tegelema.“
Just probleemi teadvustamisest ja tunnistamisest algabki Tintěra sõnul selle lahendamine. Valgas tehti kõigepealt olukorra kaardistamine – loeti üle tühjad majad ja korterid.

Järgmine samm on olukorra aktsepteerimine. „Tuleb tunnistada, et olukord on selline ja see ei muutu lähiajal. Just siin peitub probleem – nimelt väga paljud kohalikud omavalitsused ei tunnista kahanemist. Selle asemel plaanivad nad aina uute alade hõivamist olukorras, kus inimesi on vähem ja vähem. Selline käitumine ei ole mõistlik,“ ütleb Tintěra. „Valga on viimaste aastakümnete jooksul kaotanud umbes 6500 inimest ja praegu on linna rahvaarv 12 000. Seega tuleb meil linn teha parajaks 12 000le elanikule ja mitte loota, et äkki linna rahvaarv millegipärast plahvatuslikult kasvab. Ta ei kasva.“
Tintěra sõnul ei planeerita Valga valla arengukavades ega planeeringudokumentides linna suurendamist, vaid tihendamist keskossa. Igal aastal lammutatakse 3-4 tühjaks jäänud kortermaja jm hoonet. Näiteks koliti põhikool suurest äärelinna hoonest kesklinna mälestisse. „Tühjad hooned tuleb ära lammutada. Samas Valga kesklinnas asub palju väärtuslikke hooneid, mis on mälestised ja ajalooliselt olulised. Neid püüame erasektorilt omandada ja leida neile uued funktsioonid. Kui kohe uut funktsiooni ei leia, siis konserveerime hooned,“ selgitab Tintěra.

Asjad liiguvad Valgas paremuse suunas

Kõige populaarsem, nähtavam ja ka kalleim meede on investeerimine linnaruumi korrastamisse. Neli aastat tagasi sai Valga uue keskväljaku ja kaks aastat tagasi tehti korda kaua räämas olnud piiriäärne ala, mille abil kaksiklinnad Valga ja Valka on nüüd hästi seotud. „Kui teha korda keskkond, milles asuvad väärtuslikud hooned nii nagu Valgas, siis on tõenäolisem, et neisse hoonetesse tekib ka elu. Näeme seda juba Valgas ja Valkas, sest uue linnasüdame piirkonda on tekkinud esimesed kohvikud ja üürikorterid,“ räägib Tintěra. „Näeme, et Valga elanikel on tekkinud usk asjade paremuse suunas muutumisse. Kui 10 aastat tagasi Valka tulin, siis jäi mulle mulje, et kohalikel on seda usku väga väheks jäänud. Vaikselt on see aga minu hinnangul pöördumas, mis tähendab aga ka, et inimeste nõudlikkus linnakeskkonna osas suureneb.“
Veel on Tintěra sõnul vaikselt muutumas ka see, kuidas kohalikud omavalitsused kahanemise probleemi suhtuvad. „Asja teadvustatakse rohkem, riigi poolt on antud ka vastavad suunised kahaneva rahvaarvuga arvestamiseks,“ ütleb Tintěra. „Tõsi, poliitikutele on üldiselt valuline tunnistada rahvaarvu kahanemist ja mõnikord ei toimi see ka Valga puhul, kuid teist teed ei ole. Kohaliku poliitika eesmärk peaks olema see, et inimeste elukvaliteet antud piirkonnas oleks võimalikult hea. Sellisel puhul pole ka enam oluline, kas omavalitsuses elab mõni tuhat elanikku rohkem või vähem.“

Autor: Kristina Traks