Tema magistritöö keskendus jagatud liikuvusteenustele, tuues esile nende potentsiaali muuta linnatransporti keskkonnasõbralikumaks. Töö analüüsis selgus, et noored tarbijad eelistavad jagatud liikumisteenuseid, sest need võimaldavad teha jätkusuutlikumaid valikuid. Uuring näitas ka, et jagatud liikumisteenuste kasutamine avaldab positiivset mõju noorte tarbijate liikuvusele, näiteks vähendades eraautode kasutamist. Samas tõi töö esile ka mitmeid täiustamist vajavaid aspekte, et suurendada ühisliikluse jätkusuutlikkuse potentsiaali Tallinnas, näiteks mikromobiilsuse taristu ja ühissõidukite kättesaadavus autost sõltuvates piirkondades.

Rääkisime Joannaga, kuidas tema tulemused võeti vastu Tallinna linna juhtide poolt vastu, kuidas ta ühendas oma töö magistriõpingutega ja kellele ta soovitaks tehnoloogia valitsemise ja kestliku arengu õppekava.

Raestipendiumi laureaadina pidid tegema ettekande oma uuringust ka Tallinna linna juhtidele. Mis oli Su põhisõnum ja kuidas see linnaisade poolt vastu võeti?

Minu põhisõnum Tallinna linnavalitsusele oli, et jagatud liikuvusteenustel ehk autojagamisel ning jagatud elektrilistel jalg- ja tõukeratastel on potentsiaali muuta pealinna transpordisektorit jätkusuutlikumaks. Näiteks selgus minu magistritööst, et kui tarbijad kasutavad nimetatud jagamisteenuseid, siis nende isikliku auto omamine ja kasutamine väheneb. Seega võib järeldada, et jagatud liikuvusteenused saavad aidata Tallinna elanike isiklikest autodest sõltumist vähendada. Mulle tundus, et minu sõnum võeti linnavalitsuse esindajate poolt väga hästi vastu ning jään huviga ootama, kuidas nad töö tulemusi praktikas rakendama hakkavad.

Lisaks Raestipendiumile oled pälvinud ka MTÜ Mondo ja Arengukoostöö Ümarlaualt tunnustuse – auhinna „Kestliku arengu pasun“ kestliku arengu teemade kajastamise eest. Mis on Su eduka tegutsemise võti?

Ma arvan, et võti peitub uudishimus. Ajakirjanikuna kajastasin kestliku arengu teemasid mitte pelgalt seetõttu, et artiklid saaksid avaldatud, vaid sügavast huvi kestlikkuse valdkonna vastu. Seega selleks, et olla edukas, tasub suunata oma energiat sinna, mis sind tõeliselt huvitav. Seetõttu nägin mina edukust just selles, et iga avaldatud artikliga õppisin ja arenesin ise tohutult palju. Pälvitud auhind oli selle kõrval vaid kirss tordil.

Töötasid magistriõpingute kõrvalt Delfi Roheportaali ajakirjanikuna. Kuidas aitasid õpingud Sind tööalaselt ja kuidas neid oma tööga ühendasid?

Ühest küljest aitas magistriõpingute käigus kuuldu ja õpitu mind tööl, anded taustateadmisi ja ka konkreetseid ideid artiklite jaoks. Teisalt andis töö Roheportaalis mulle palju sisendit õpingute jaoks, sest paljudes õppeainetes tulid teadmised kliima ja keskkonnaga seotud uudistest kasuks, võimaldades õppejõu selgitustest paremini aru saada ja probleeme laiemasse konteksti panna. Näiteks ühes innovatsioonipolitiikat puudutavas aines peatusime pikemalt elektriautode teemal ning töö käigus loetud ja kirjutatud artiklitest oli teema mõistmiseks tol hetkel palju kasu.

Kaugemale tulevikku vaadates, kus näed end tööalaselt TalTechi lõpetanuna?

Soovin ka edaspidi panustada sellesse, et ühiskond muutuks üha kestlikumaks, kuid mis rollides täpsemalt, eks seda näitab tulevik. Esialgu jätkan kestliku ülemineku uurimist Nurkse instituudi doktorant-nooremteadurina.

Mis oleks Sinu sõnum neile, kes kaaluvad magistriõpinguid – miks valida TalTech ning õpingud tehnoloogia valitsemise ja kestliku arengu õppekaval?

Mina soovitan tehnoloogia valitsemise ja kestliku arengu õppekava kõigile, kellele meeldib vaadata suurt pilti ning kes soovib paremini mõista pikaajalisi ja kompleksseid ühiskondlike protsesse ja probleeme. Selle õppekava juures on minu hinnangul väga eriline see, et sinna saavad kokku tulla väga erineva taustaga inimesed, ja igaüks saab ise enda õpet suunata.

Õppekavale tehnoloogia valitsemise ja kestliku areng ja kõikidele teistele programmidele on avatud 1. märtsist kuni 3. juulini 2025. 
Tutvu programmiga ja esita avaldus: taltech.ee/sisseastuja/magistrioppe-erialad/tehnoloogia-valitsemine-ja-kestlik-areng