Miks valisid just avaliku halduse ja riigiteaduste eriala? 

Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei teadnud ma, mida täpsemalt õppida tahaksin. Võimalusi on tänapäeval palju, mistõttu on selle õige valimine päris keeruline. Otsustasin lõpuks valida eriala, mille õppekava sisu mulle lihtsalt kõige rohkem huvi pakkus: sõelale jäigi TalTechi avaliku halduse ja riigiteaduste eriala. Olen oma valikuga väga rahul, sest õpe on olnud väga mitmekülgne – lisaks avaliku halduse tundmaõppimisele olen saanud teadmisi majandusest, õigusest, ettevõtlusest, aga ka näiteks IT-st. 

Kellena tahad pärast lõpetamist töötada ja milliseid maailma põletavaid (poliitika)probleeme lahendada? 

Seni nii koolis kui tööl õpitu põhjal tunnen, et kindlasti tahan panustada sellesse, et avaliku, era- ja kolmanda sektori tegevus oleks koordineeritum. Eriti Eestis, kus inimjõudu vähe, on vaja, et poliitikud, ametnikud, ettevõtjad, vabatahtlikud oma tegevustes üksteist rohkem kaasaks ja toetaks. Usun, et igas valdkonnas on tegelikult vaja sellist tervikliku pildi nägemist ja sidususe loomist.  

Mida igaüks peaks riigivalitsemisest või poliitikast teadma? 

Kui ütlen kellelegi, et õpin riigiteadusi, siis automaatselt seostatakse seda kas tegevpoliitikuks olemisega või ametnikuna töötamisena. Riigivalitsemises osalemiseks ei pea olema poliitik või ametnik – näiteks mittetulundusühingud teevad tihtipeale riigiga tihedalt koostööd, sama kehtib eraettevõtetega. Loodan, et tulevikus väheneb suhtumine riiki kui kaugesse bürokraatlikusse masinavärki ning kasvab arusaam riigist kui partnerist ja võimaluste loojast. Selleks peab avalik sektor muidugi ka ise rohkem avatust ja koostöövõimet üles näitama. Usun, et Eesti riik on juba praeguseks selleks suuri samme teinud.  

Mis on kõige põnevam õppeaine?  

Teise kursuse kevadsemestril oli meil haldusreformide aine, mille eesmärk on näidata, kuidas ja mis eesmärkidel avaliku sektori struktuuri muudetakse. Hästi põnev oli ühelt poolt õppida üleüldist organisatsiooniteooriat sellest, kuidas toimub riikide üles- ja ümberehitamine, teiselt poolt, milliseid haldusmuudatusi on Eestis läbi viidud. Oleme väikese riigina lühikese aja jooksul korraldanud muljetavaldavas mahus haldusreforme, küll asutusi kokku koondanud, siis jälle lahku löödud, viimastel aastatel tegeleme uuesti asutuste ühendamisega. Näiteks praegu sotsiaalministeeriumi haldusalas toimuvaid muudatusi on sellel kursusel õpitu taustal väga huvitav jälgida. 

Üks lõbus tõik, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud. 

Avaliku halduse mõistmiseks on, nagu igas teiseski valdkonnas, hulk põhimõisteid. Esimesel kursusel õppisime, mis on vahet mõistetel politics, policy ja polity. Tuleb välja, et eesti keeles on vastavateks mõisteteks poliitika, poliitika ja poliitika. Eristatavate mõistete puudumine tähendab tudengile, et pead iga kord ühe sõna kirjutamise asemel kasutama umbes seitset. Tammsaarelikult pikad ja lohisevad laused on eksamitel väga lihtsad tulema. 

“Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid mida sina saad teha oma riigi jaoks,” ärgitas USA president John F. Kennedy oma kaasmaalasi käituma üldsuse huvides. Sellesse mõtteterasse on kokku võetud ka avaliku halduse ja riigiteaduste eriala tuum: õpetada sotsiaalse närviga noori panustama ühiskonna arengusse. Üleilmastumine, suured ühiskondlikud väljakutsed (kliimasoojenemine, rändekriis) ja digilahenduste levik on muutnud tänase maailma ebakindlaks, keeruliseks ja pidevalt muutuvaks. Oluliseks märksõnaks on muutunud valitsemine ehk see, kuidas riik ja kodanikud (nii ettevõtjatena kui vabatahtlikena) ühiselt eesolevaid väljakutseid mõistavad ning koostöös lahendada püüavad. Just selliste teemadega me Tallinna Tehnikaülikoolis tegeleme. Tutvu avaliku halduse ja riigiteaduste õppekavaga: taltech.ee/avalikhaldus