Tallinna Tehnikaülikool

Eesti inseneripedagoogika keskuse kutsel külastas novembris TalTechi mitmete insenerihariduse auhindadega pärjatud professor John L. Falconer USAst Colorado üikoolist ja viis siin läbi kahepäevase aktiivõppe töötoa. Töötoas osales üle 90 STEM õppejõu Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust kes andsid head tagasisidet ja ootavad sarnaseid koolitusi veelgi. Küsisime professor Falconerilt tema arvamust tänapäevase inseneriõppe kohta ja uurisime, milliseid arenguid ta selles valdkonnas lähiajal näeb.

Tiia Rüütmann | Foto: TalTech | Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr 1897.

Töötoas osalenud kiitsid uute huvitavate veebikeskkondade tutvustust interaktiivsete simulatsioonide läbiviimiseks, arusaamisel põhineva õppimise toetamist, aktiivõppemeetodite tutvustust ja hindamist. Samuti hinnati nõuandeid, kuidas üle minna loengute lugemiselt aktiivõppele, virtuaalsetele laboritöödele ning ekraanivideote kasutamisele. Oluliseks peeti ka nõuandeid, kuidas õppejõu aega kokku hoida ja millistest keskkondadest leida õppematerjale interaktiivseks õpetamiseks, samuti seda, kuidas läbi viia eksameid ja õppureid eksamiteks ette valmistada. 

Mitmed osalejad rõhutasid, et STEM valdkonnale keskenduvaid koolitusi tuleks ülikoolis kindlasti rohkem korraldada.

John Falconer auditooriumi ees

Küsisime professor Falconerilt tema arvamust tänapäevase inseneriõppe kohta ja uurisime, milliseid arenguid ta selles valdkonnas lähiajal näeb.

Millistest põhimõtetest või väärtustest juhindute inseneriõppes?

Tahan, et üliõpilased oleksid edukad ja püüan neid selleks innustada. Olen üliõpilastele kättesaadav, et neid aidata – mul on palju konsultatsiooniaegu, mil olen ülikoolis spetsiaalselt selleks, et ainekursuse käigus kerkinud küsimustele vastata, ja ma julgustan neid alati minu poole pöörduma.

Olen kasutanud aktiivõpet oma õppetöös aastakümneid, sest see aitab üliõpilastel edu saavutada ja on ka nauditavam õpetamisviis. See võimaldab rohkem suhtlemist õppejõu ja üliõpilase vahel, aga ka õppurite endi vahel, mis omakorda korreleerub tulemuslikuma õppimisega.

Milliste väljakutsetega olete inseneriõppes silmitsi seisnud ja kuidas olete neist üle saanud?

Suurimaks väljakutseks oli see, et alustava õppejõuna ei saanud ma mingeid juhiseid. Usun, et see on paljudes inseneriteaduskondades nüüd oluliselt muutunud ning noortele õppejõududele pakutakse õpetamise alustamisel mentori tuge ja vähendatakse õpetamiskoormust. Ameerika Ühendriikides toetatakse alustavaid õppejõude rahaliselt uurimislaborite väljaarendamiseks ja summa on nüüd mitu korda suurem kui see, mis eraldati minu uurimistööks aastaid tagasi.

Kuidas hoiate end kursis oma valdkonna edusammudega, et Teie õppematerjalid ja meetodid oleksid ajakohased?

Loen õpetamise teemalist teaduskirjandust. Osalen Ameerika Insenerihariduse Seltsi (ASEE) ja Ameerika Keemiainseneride Instituudi (AICE) aastakoosolekutel ja ühtlasi AICE korraldatavatel koolitustel. Olen usaldusisik organisatsioonis Computer Aids in Chemical Engineering (CACHE), mille eesmärk on suurendada arvutirakenduste hulka keemiatehnika õpetamisel. CACHE kohtumised toimuvad kaks korda aastas ja pakuvad võimalusi õpetamisteemalisteks aruteludeks komitee liikmetega.

Milliseid nõuandeid annaksite alustavatele insenerivaldkonna õppejõududele?

Leidke mentor või mentorid nii õpetamise kui ka uurimistöö jaoks. Ärge proovige oma esimeste ainekursuste õpetamiseks kõiki materjale ise välja töötada. Selle asemel kasutage ära seda, mis on juba saadaval teaduskonnas või veebis. Investeerige aega oma töö tõhustamiseks, kuna alustavatele õppejõududele pannakse tavaliselt suur koormus. Püüdke vältida loenguid ja kasutage efektiivsemaid õpetamismeetodeid. Kui üliõpilased tunni jooksul midagi ise teevad, on see palju tulemuslikum kui see, et te neile loengut loete.

Kuidas näete inseneriõppe tulevikku, kas on tekkimas uusi suundumusi pedagoogikas või tehnoloogiates?

Interaktiivsed veebiõpikud tunduvad olevat üks suund, mis parandab inseneriõppe kvaliteeti. Loodan, et need asendavad trükitud õpikuid, sest on odavamad ja tänapäeva tudengitele tõhusamad, kuna üliõpilased kasutavad neid rohkem kui trükitud õpikuid. Trükitud õpikutes on palju rohkem teavet, kui üliõpilased suudavad ühe ainekursuse jooksul omandada, ja üha enam üliõpilasi ei loe üldse paberkandjal raamatuid. Veebiõpikud ei ole nii mahukad, sest sisaldavad teema kohta viiteid, mis on netis saadaval. Interaktiivsed õpikud sisaldavad üha enam ekraanivideoid ja interaktiivseid simulatsioone ning annavad kohest tagasisidet üliõpilaste vastustele.

Millele soovitate tähelepanu pöörata tehisintellekti kasutamisel inseneriõppes ja millised eetilised küsimused võivad siin esile kerkida?

Lühiajalises perspektiivis peame tagama, et üliõpilased mõistaksid, et tehisintellekt eksib sageli inseneriprobleemidele vastuste pakkumisel. Loodan, et see muutub ja saame õpetada üliõpilastele, kuidas tehisintellekti tõhusalt kasutada. Ootan, et tehisintellekt muudab hariduse lõpuks individuaalsemaks, toimides üliõpilaste juhendaja või tuutorina. Praegu on üks ühele juhendamine üks tõhusamaid õpetamisviise, kuid see pole praktiline. Tehisintellektil on potentsiaal täita seda rolli.

Arvan, et eetiline küsimus inseneriõppes on see, kuidas me otsustame õpetada. Suur hulk teaduskirjandust näitab, et õpetamisel valitud lähenemine mõjutab seda, kui hästi üliõpilased hakkama saavad ja kas nad jätavad kursuse pooleli või mitte. Insenerivaldkonna õppejõud peavad kasutama õpetamismeetodeid, mis aitavad üliõpilastel olla edukad ja tulemuslikult õppida. Erinevate aktiivõppe vormide kasutamine on selgelt näidanud, et need vähendavad väljalangevust ja seega peaksid insenerivaldkonna õppejõud kaaluma aktiivõppe integreerimist oma ainekursustesse. Kuna üks inseneriõppe eesmärkidest on õpetada üliõpilastele eetilist käitumist, peame neile ka ise olema eeskujuks, olles eetilised oma õpetamisviisides.

Töötoa läbiviimist toetas Baltic-American Freedom Foundation (BAFF).

John Falconer