Mis on järgmisel 5-10 aastal ehitussektori suurimad väljakutsed?  

Kõige olulisemad on tõenäoliselt kõik rohepöördega seotud teemad. 

Teiseks digitaliseerimine, mis käib jätkuvalt edasi. Projekteerimine läheb järjest täpsemaks ning ootused projektile kasvavad. Üha enam oodatakse, et asjad, mida varem mõeldi välja ehitusplatsil, on nüüd juba projektis täpselt määratud. Mitte küll üksiku kruvi täpsusega, aga näiteks torude paiknemist vaadatakse nüüd kindlasti mudelist. 

Samal ajal aitavad arvutid järjest enam igavamaid ja ühetaolisemaid tööülesandeid kiiremini ära teha, nii et võib öelda, et inseneri töö läheb ainult huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks. Ehitus on eelmistel kümnenditel võib-olla digitaliseerimises pisut maha jäänud, aga tuleb kiiresti järele. Ilma programmeerimisoskusteta tänapäevane hea ehitusinsener enam hakkama ei saa. 

Võib öelda, et maailmaga võrreldes on Eesti ehitus digitaliseerimises heas seisus. Üritasime allhanget võtta Hispaaniast, aga sealne arusaam mudeli vajalikust detailsusest oli märgatavalt erinev. Kui ainult insenere jätkuks, küll siis võiks inseneritööd eksportida ka teistesse riikidesse. 

Kellena „Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise“ eriala lõpetajad töötada saavad? 

Võimalusi on palju: projekteerijatena, projektijuhtidena, ehitusjuhtidena, järelevalveinseneridena, materjalitootmise valdkonnas…  

Kuidas saavad ehitusinsenerid panustada rohepöördesse? 

Inseneri erialane vastutus ja võimalus keskkonnasäästlikkuse panustada on väga suur. CO₂ heide, mida hästi läbimõeldud lahendustega saab juba ühe hoone juures kokku hoida, on kümneid kordi suurem näiteks ühe lennureisi jalajäljest, nii et erialases töös saab projekteerija mõjutada palju enam, kui ainult tavatarbijana säästlikke valikuid tehes. Samuti saab ehituse korraldamine olla efektiivsem – enne, kui palju diislit tarbivad masinad käima panna, tuleb täpselt välja mõelda, mida nendega teha. Ehitussektorisse on vaja keskkonnasäästliku mõtlemisega inimesi. 

Mille kallal Sa praegu töötad? 

Praegu on mul käsil kahekorruseline maa-alune parkla Veerenni kvartali hoonete alla. Tavaliselt ongi minu teha olnud keerukama kujuga maa-alused konstruktsioonid, ehkki olen teinud ka maapealseid osasid. Näiteks Lennusadamasse rajatava Keskkonnamaja projekteerimine, samuti Pelgulinna riigigümnaasiumi puidust hoone tööprojekti koostamine ning Rail Balticu erinevad maanteeviaduktid. 

Peamiselt tegelen konstruktsioonilahenduste väljamõtlemise ja tugevusarvutustega. Palju aega kulub ka projektijuhtimisele – minu tagada on, et  projekt saaks mudelisse ja joonistele niimoodi, et teiste osade projekteerijad ja ehitajad sellest õigesti aru saaksid. Ainult arvutamisest selleks ei piisa, tavaliselt läheb pool päeva erinevatel koosolekutel. Kolleegid heidavad vahel nalja, et ma projekteerin rohkem suuliselt. 

Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud. 

Eks insenerihuumor kipub olema selline, millest teised alati väga aru ei saa. Aga ühe hiljuti ehitatud korterelamu maa-aluses osas oli väga keerulise geomeetriaga lagi. Selleks lõigatakse mudelis suuremast mahuobjektist väiksemaid välja. Aga ühe objekti lõikamine ei õnnestunud ja midagi kiiret tuli vahele. Kui paar kuud hiljem objektil käisin, oli näha, et see jäigi välja lõikamata, nii et vaesed ehitajad olid sunnitud selle imeliku tüki valmis ehitama.

Ehitusinseneri töö on kodude ja töökohtade rajamine. Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala hõlmab väikeelamuid kui ka pilvelõhkujaid. Keerukatest tööstushoonetest rääkimata. Kui näed enda tulevikku ehitusvaldkonnas, siis ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala on kindel ja tulus investeering. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/projekteerimine-juhtimine