Abikaasa kogemusest uurimisteemani

Lõputöö teema jõudis minuni tänu abikaasale, kes oli kokku puutunud tegevuspõhise kontori juurutamisega ning näinud selle kontoritüübi eelkõige majanduslikku kasu läbi efektiivsema ruumikasutuse. Praktiline kogemus vajas aga ka sisulist analüüsi – kuidas tagada meeskonnatöö toimimine ja sujuv suhtlus olukorras, kus kõik töötajad ei viibi alati füüsiliselt samas asukohas? Isikliku töökoha puudumine ja töötajate hajutatus kontoris võivad vähendada meeskonnaliikmete vahelist kontakti ning tekitada segadust tööülesannete ja vastutuse jagamisel.

Koos juhendajaga teemat edasi arendades jõudsin arusaamani, et lisaks kontorikeskkonna mõju uurimisele oleks põnev uurida ka töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele. Mulle teadaolevalt ei ole seda Eesti ettevõtetes selliselt veel uuritud. Sellest lähtuvalt valmiski minu lõputöö teemal “Tegevuspõhise kontorikeskkonna ja töö kujundamise mõju meeskonnatöö efektiivsusele“.

Töö efektiivsust määrab keskkond, mitte asukoht

Covid-19 pandeemia ning tehnoloogia kiire areng on hoogustanud hübriidtöö kasutuselevõttu – kontor ei ole enam ainus koht, kus tööd tehakse. Hübriidtöö levik sunnib ettevõtteid kohandama nii kontoripindu kui ka töökorraldust. Kuna töötajad viibivad kontoris vahelduvalt, jäävad kontoripinnad sageli osaliselt kasutamata. Lahenduseks võib olla tegevuspõhine kontor, mis aitab vähendada ruumivajadust ja võimaldab planeerida väiksemaid, kuluefektiivsemaid tööruume. Töötajatele pakub tegevuspõhise kontori kontseptsioon paindlikumat töökorraldust ja mitmekesisemat töökeskkonda, mis toetab erinevate tööülesannete täitmist ning suurendab töö tulemuslikkust.

Uuringu läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivset küsitlusuuringut, mille valimi moodustasid viie Eesti ettevõtte töötajad, kes töötavad tegevuspõhises kontoris. Tulemused olid mõnes mõttes üllatavad. Kui töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele oli ootuspärane, siis kontorikeskkonna mõju osutus oodatust olulisemaks. Kontorikeskkonna ning koostöö ja suhtluse hinnangute vahel esines kõige enam seoseid töövahendite ja tehnoloogilise toega ning võimalusega töötada oma meeskonna läheduses - need said vastajatelt ka kõrgeimaid hinnanguid. Kõige madalamalt hinnati isikliku töökoha puudumist, tööruumi ja heli privaatsust ning võimalust oma töökohta isikupärastada. Töö kujundamise erinevaid aspekte hinnati keskmisest kõrgemalt ning meeskonnatöö efektiivsuse seisukohalt peeti kõige olulisemaks tagasiside saamist – nii juhtidelt, kolleegidelt kui töö enda kaudu. Koostöö ja suhtluse osas sai kõige kõrgema hinnangu väide, mis puudutas vabadust valida töö aeg ja koht ning siin olid vastajad üksmeelsed. Tulemused näitasid selgelt, et tegevuspõhise kontorikeskkonna ja töö kujundamise koosmõju on oluline – kui töötajad on rahul nii kontori kui töö sisu tingimustega, on ka meeskonnatöö tulemuslikum.

Ettepanekud meeskonnatöö tõhustamiseks tegevuspõhises kontoris:
 

• Akustilise ja visuaalse müra vähendamiseks tuleks üle vaadata kontoriruumide disain ning kaardistada töötajate vajadused – kas on piisavalt ruume nii koostööks kui ka süvenemist vajavaks tööks. Mürasummutavad eralduspaneelid töökohtade vahel aitaksid tagada parema visuaalse ja akustilise privaatsuse.
• Töökorraldusreeglite loomisel tuleks arvestada töötajate ootusi vabadusele valida töö aeg ja koht.
• Võimaldada meeskondadel töötada kontoris füüsiliselt üksteise läheduses või samal korrusel.
• Soodustada tagasiside andmist meeskonnaliikmete vahel.
• Mõelda töökoha isikupärastamise võimaluste peale, kaasates sellesse arutelusse ka töötajaid.
   

Loe uuringu tulemustest, järeldustest ja ettepanekutest lähemalt siit.