Lõputööde kaitsmisperiood on aeg, mis näitab suurepäraselt, kui hea on töötada meeskonnaga, kus keti iga lüli teab oma ülesandeid ning täidab neid korrektselt ja kohusetundlikult. Tore on jälgida, kuidas „masin“ tööle hakkab, hoo sisse saab ja siis lõpuaktusega pidulikult peatub. See on üks õppeaasta suursündmusi, kuna kõik osalised teavad, et kulminatsiooni nimel on töötatud pingeliselt juba neli aastat.
Virumaa Kolledži õppedirektor Anu Piirimaa | Foto: Dmitry Matveev
„Masina“ eelhäälestuse teevad lõputööde juhendajad, kes annavad märku, et üks või teine tudeng on nende poole pöördunud ja soovib hakata koostama lõputööd. Sellele järgneb õppeosakonna eelkontroll, kus vaadatakse üle, kuidas on seis üliõpilaste õpisooritustega. Saadud info põhjal hakkame kaitsmisprotseduuri plaanima. Üksteise järel lülituvad meeskonda IT-spetsialistid, kes tagavad kaitsmisteks vajaliku tehnika ning tarkvara olemasolu ja toimimise, ning haldustalitus, kes jälgib, et ruumides, kus toimuvad lõputööde kaitsmised, oleks kõik korras ja kaitsmiskomisjoni liikmed saaksid vahepauside ajal end uue energiaga laadida.
Protsessi tipphetk on muidugi lõputööde kaitsmine. Õhk on pinget ja ärevust täis, kuid samas ka väga pidulik ja soliidne. Kuna kõigi kaitsmiskomisjonide koosseisus on ka ettevõtte esindaja, siis võib öelda, et tegemist on omamoodi värbamisüritusega, mis osade tudengite jaoks lõpebki tööintervjuuga. Nii mõnigi õppejõud meenutab esinejaid vaadates, millised olid need tudengid I kursusel õppides ja kuidas nad on „kasvanud“. Kaitsmiste eel ja ajal jälgivad õppeosakonna töötajad, et kaitsmisprotseduur ja kaitsmiseks vajalikud dokumendid vastaksid kõikidele Tallinna Tehnikaülikoolis kehtestatud normidele. Edasi toimub juba lõpudokumentide vormistamine, mis nõuab samuti väga suurt täpsust.
Kõige suurem koormus langeb muidugi kolledži õppejõududele lõputööde juhendajatena. Seda tööd ja pinget suudavad ette kujutada vaid need, kes on samas rollis olnud. Iga tudeng on isiksus, kelle omapära ja probleemidega tuleb juhendajal arvestada. Mõni üliõpilane omab selget ettekujutus, kuhu ja kuidas ta oma tööga välja jõuab, teise puhul peab õppejõud varuma hulgaliselt aega ja kannatust, et töö ikka valmiks. Ja reeglina jääb üliõpilasel alati üks päev puudu.
Tohutu töö teevad ära programmijuhid, kes peavad arvestust kõigi oma õppekava lõpetajate üle. Sellel aastal kavatseb Virumaa Kolledži lõpetada ligi 90 üliõpilast, neist 12 kütuste keemia ja tehnoloogia õppekava tulevast magistranti. Rakenduskõrghariduse õppekavadest on suurim arv lõpetajaid tootmise automatiseerimise õppekaval. Kuna kõik kolledži lõputööd on praktilised ja suuremal või vähemal määral seotud ettevõtetes lahendamist vajavate probleemidega, tuleb igal aastal välja kuulutada ka lõputöö kinniseid kaitsmisi. Sel aastal olid kinnised viis magistritöö kaitsmist ja üks rakenduskõrgharidusõppes.
Alates 2004. aastast on Virumaa Kolledži lõpetanud kokku 897 noort spetsialisti. Viimastel aastatel moodustavad valdava osa diplomi saajatest kaugõppe vormis õppijad. Suurepärane, et töötavad inimesed on leidnud endas nii palju motivatsiooni ja jõudu, et töö kõrvalt kõrgkool lõpetada! Lõpuaktusel on väga meeldiv näha, kuidas lisaks lõpetajate lähedastele õnnitlevad sel tähtsal päeval oma töötajaid ka kohalike ettevõtete esindajad.
Eestlastel on vanasõna: töö kiidab tegijat. Kõik edukalt kaitstud lõputööd on eelkõige kiitus õppejõududele, kuid samas ka kogu meeskonnale. Olge te tänatud! ■