Siit loetelust paistab hästi välja, kui oluline on tema jaoks ühine ja avatud tegutsemine. „Ma ei ole üksi mitte midagi saavutanud,“ kinnitab ta. Kaja teab, et igas organisatsioonis leidub inimesi, kes jagavad samu väärtusi, nendega koos saab teha suuri muutuseid. Ta räägib, et valib oma tiimi alati inimesed, kes oskavad neid asju, mida tema ei oska ja kes on temast eri valdkondades targemad. „Sellist võimekat tiimi eest vedada pole üldse keeruline,“ kiidab ta. Vahel talle helistatakse eelmistest tiimidest jutuga: „Kaja, mida sa praegu teed, ma tahaks midagi huvitavat teha!“.

Kaja on läbi kõigi oma tegemiste osanud koostöö aluseks leida ühisosa – ühine huvi motiveerib paremini kui käsuliin, ühine siht sidustab organisatsiooni konkurentsivõimelisemaks. Heaks näiteks oli ülikooli akrediteerimine mõne aasta eest, kui Kaja eestvedamisel tuli kogu ülikoolipere ühtselt kokku kvaliteedihüpet tegema. „Ühise pingutuse tulemusel saimegi seitsmeks aastaks täisakrediteeringu koos kvaliteedimärgisega, põhimõtteliselt saime viis plussi ja see on ühine töö,“ rõhutab ta.

Kvaliteedijuhina usub ta, et Tehnikaülikool võiks oma süsteemide ja organisatsiooni toimimise kvaliteedilt olla teerajaja, otsuste tegemisel lähtuda andmepõhistest analüüsidest ning teha argumenteeritud valikuid. „Ootan, et Tehnikaülikool oleks läbipaistev, väärtust loov, loomingulisust toetav, partnerlusel baseeruv, tuleviku tehnoloogia suunanäitaja ja meisterlik organisatsioon,“ ütleb kvaliteedijuht ja lisab kohe: „Ja „meisterlik“ tähendab palju enamat kui „professionaalne“.“ Ta tahab kvaliteeti näha kõiges – juhtimises, suhtlemises, partnerluses, visioonis ... „Kvaliteet annab aja jooksul usaldusväärsuse partnerina ja lõpuks konkurentsieelise. Siis me oleme esimene valik nii tudengitele, teistele ülikoolidele, tööandjatele kui ka ettevõtetele,“ selgitab ta.

Samal ajal, kui suurem osa inimesi pelgab muutuseid, on tema läbi elu sattunud just suuri muutuseid juhtima. Tema neid ei karda. „Hirmu tekitab teadmatus. Kui nii positiivsed kui ka negatiivsed stsenaariumid enda jaoks läbi mõelda, siis saad maksimeerida kõik võimalused ja vähendada või enda kasuks keerata kõik riskid. Ja siis ei olegi enam teadmatust – ükskõik, mis juhtub, sul on tagataskus mitu läbimõeldud lahendust ja sa ei karda enam midagi,“ selgitab Kuivjõgi. „Targalt juhitud kriis on seiklus,“ lisab ta naerdes.

Võimatuid missioone Kaja ei karda – rakendusmatemaatikuna teab ta, et igale võrrandile leidub lahendus, tuleb vaid valida õige kontekst ja eeldused. Ja kui nii põhjalikult otsida nagu tema, siis leitakse end tihtipeale ajast ees. „Ükskõik, mida ma teen, ma teen seda maksimaalselt hästi, kirega ja homsele mõeldes,“ tunnistab Kuivjõgi.

Aga tegelikult tahtis ta arstiks saada, vaimusilmas nägi ta end kirurgina. Arstiks õppima siiski ei läinud, kuna 17-aastasele Kajale ütlesid mitmed, kelle arvamus luges, et naisena ei jõua ta kaugemale kui jaoskonnaarstiks. „Elu viis mu ikkagi meditsiini juurde – olen 20 aastat oma elust tervishoiusüsteemis töötanud ning toiduseaduse, toitumissoovituste, vaimse tervise teemade, meditsiiniregistrite ja digiloo loomise kaudu mõjutanud väga paljusid inimesi,“ näeb ta nüüd.

Kõiki suuri muutusi ja süsteemide loomisi nii oma elus, noores Eesti (digi)riigis kui ka ülikoolis on tal aga aidanud teha justnimelt rakendusmatemaatika. Seepärast elab ta tuliselt kaasa praegusele matemaatikadiskussioonile. „Inimene, kes ütleb, et mõnes eluvaldkonnas ei lähe matemaatikat vaja, ei saa ise elust õieti aru,“ ütleb ta kirglikult. „Matemaatika aitab mõista kogu universumi ülesehitust! See annab mõtlemis- ja mõistmisvõime, õpetab nägema elu kõigis aspektides mustreid, seaduspärasusi ja analoogiaid, nii et sa saad päriselt aru, kuidas maailm töötab,“ lubab ta.