Tsõvarev keskendub sellele, et Eesti Energia saaks loobuda põlevkivist kui toorainest. Eesti Energial on plaan põlevkivi asendada teise toormega juba aastaks 2030. Toorainena saab kasutada näiteks vanarehve ja plasti. Keemiatööstuses võib tooraine olla ka CO2.

„Minu eesmärk on luua uusi radu teaduslikule avastusprotsessile, aidates kujundada jätkusuutlikke lahendusi keerukatesse väljakutsetesse. Soovin viia teaduslikud avastused praktiliste võimalusteni, et need looksid uut väärtust,“ märkis Tsõvarev.

See tähendab muuhulgas ka seda, et Eesti Energia muutub ringmajandusel põhinevaks keemiaettevõtteks.

Tema juhendaja on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži rakendusliku keemia professor ja Eesti Energia nõukogu liige Allan Niidu.

Kauril uurib seda, kuidas põlevkivi tuhka ning aherainet kasutada uuteks toodeteks väärindada. Eesti Energia kasutab ära kogu tekkiva aheraine, ent põlvkivituha kasutamine on paras väljakutse. Nii otsib riigifirma vastust küsimustele, kas põlevkivituhka saab kasutada näiteks asfaldisegude vastupidavamaks muutmisel.

Lisaks on Eesti Energial ka plaan vähendada materjalide kasutust, suurendades ringluse osakaalu. Tuhka saab kasutada plastigraanulite tegemisel. Seda plasti saavad kasutada toidutootjad, tarbija paneb pakendi ümbertöötlemiseks ning sealt jõuab too tagasi Eesti Energiasse.

Kaurilit juhendab TalTechi geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.