Kaardistuse alusel andis Venta Baltikumi tervisetehnoloogiate iduettevõtetele kaks soovitust, et vältida levinud vigu:

1. USA turg peaks olema enamike tervise valdkonna iduettevõtete sihiks.

2. Intellektuaalomandiga peaks tegelema põhjalikult, ambitsioonikalt ja juba ettevõtlusteekonna alguses.

Miks USA?

Paljude Baltikumi tervisetehnoloogiate ja -teenuste puhul kuuleme, et plaanitakse siseneda näiteks Soome, Baltikumi või Suurbritannia turule. Läbi viidud kaardistus kinnitas aga taas, et just Ameerika turg on tervise valdkonna Meka. Kaks peamist põhjust selleks on sealne tarbijate arv ja maksevõime. Ameeriklaste tervishoiukulutused on lausa kolm korda kõrgemad EL keskmisest ning turu kogumaht rohkem kui kaks korda suurem EList. Näiteks Baltikumiga võrreldes on ameeriklaste tervishoiukulutused inimese kohta umbes viis korda kõrgemad. Seega on võimalik seal mitte ainult pakkuda kõrgema hinnaga tooteid ja teenuseid, vaid leida ka oluliselt rohkem kliente. Teiste iduettevõtetele huvi pakkuvate turgude puhul on puudu kas võrreldav klientide arv või on nende maksevõime madal.

Lisaks tasub USA puhul pöörata tähelepanu tervet turgu hõlmavale ühtsele keele ning regulatsioonide ruumile. Nimelt saab terve USA turu katta inglise keelega ja enamike meditsiiniseadmete puhul ka üleriikliku regulaatori, FDA, nõuetele vastates. Võrreldava turupotentsiaali katmiseks teiste riikide näol on vaja enda toodet või teenust hakata pakkuma selle riigi keeles ning vastates selle riigi regulaatorite ning tervishoiusüsteemi nõudmistele. Iga täiendava sihtriigi lisamine tähendab seega alustavale ettevõttele suhteliselt suurt eraldi pingutust nendele nõudmistele vastamisel. See vajab juba tiimi koosseisu tasandil selle turuga seotud tugevat kogemust. Vastasel korral ei ole turule sisenemise plaan tõsiseltvõetavatele investoritele lihtsalt usutav.

Miks intellektuaalomand?

Baltikumis patenteeritakse iga arendusse kulutatud euro kohta vähemalt kaks korda harvemini kui on tavaks arenenud tervisevaldkonna turgudel. Reeglina on just kõrgete tervishoiukuludega riigid need, kellel on väga aktiivne arendustegevusega seotud patenteerimistegevus ning seda mitte ainult nende enda turul tegutsemiseks, vaid ka nende riikide ettevõtete poolt välismaal. Sellest tulenevalt on väga tähtis mistahes uuele turule sisenemist planeerides läbi viia konkurentide ja piirangute tuvastamiseks patendiotsing, mitte vaid Interneti otsing. Lisaks on võimalusel vaja astuda samme, et enda konkurentsieelised vormistada patentideks, et kaitsta enda positsioone neil turgudel ka edaspidi. Ülikoolide vaatest on tähtis tähelepanu pöörata reeglile, et patenditaotlus tuleb sisse anda enne teadusartiklite publitseerimist või muud leiutise avalikustamist.

Intellektuaalomandiga tegelemises on Eesti selgelt Põhjanaabritest maha jäänud. Näiteks Soome, Rootsi ja Taani ettevõtted patenteerivad välismaal enda leiutisi enam kui 10 korda aktiivsemalt kui Eesti ettevõtted, kui lugeda kokku välismaal saadud patentide arv elaniku kohta. Kaardistust läbi viies oli selge, et tervise valdkonnas on patenteerimine rahvusvaheliselt väga aktiivne ning Eesti alustavad iduettevõtted peavad selle reaalsusega sammu pidama, et konkurentsis püsida.

Ülevaate Eesti tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna teadmusmahuka ettevõtluse ökosüsteemist tellis AS SmartCap projekti „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmus-põhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“ jaoks. Valdkondliku ökosüsteemi ülevaate koostasid Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ülevaade avaldatakse lähinädalatel.