Saar meenutab oma lapsepõlve kogemusi, sest need kujundasid suures osas ka tema karjäärivalikuid: "Mind huvitasid pisikesest peale juba erinevad seadmed. Kui mõni väike kodumasin katki läks, sain selle osadeks lahti võtta. Tavaliselt lõppes see sellega, et mul oli laua peal hunnik elektroonikat ja muud kraami, kuid vahel õnnestus midagi liikumagi panna."

Üks sellistest ettevõtmistest oli köisraudtee ehitamine mootori abil. "Ehitasin köisraudtee enda tuppa lae alla – olin mingi seadme seest saanud mootori ja siis leiutasingi. See tundus tol hetkel midagi väga suurt ja keerulist – ja oligi, sest ma olin alles noor ja kogemusteta, aga mul oli selge siht," räägib Saar.

Joonestamine ja laevaehitus – esimesed sammud inseneeriasse

Kalju Saare huvi tehnika ja inseneeria vastu kasvas ajaga. Gümnaasiumi jõudes seisis ta karjäärivalikute ristteel: "Peas olid kaks suunda – kas inseneeria või arhitektuur. Päris kindel ma veel ei olnud, sest matemaatika oli minu jaoks keeruline. Samas olin ma hea visuaalse mõtlemisega ja joonestamine meeldis väga." Kahjuks kestis joonestamise õpe ainult aasta, kuid see oli piisav, et kinnitada Kalju Saare armastust tehnilise loovuse vastu.

Just sel ajal, kui Saar otsis oma kutsumust, tekkis Kuressaares kõrghariduse võimalus väikelaevaehituse erialal. "Gümnaasiumi lõpuks oli mul selge, et just väikelaevaehitust ma õppima lähen," meenutab ta. Aasta aega õppis Saar laevaehituse õppekaval Erasmuse programmiga ka Saksamaal Kielis. “See oli suurepärane võimalus näha ja õppida, kuidas asju tehakse teistes riikides. See kogemus avardas mu silmaringi ning lisas vajalikke oskusi," sõnab Saar. 

Töökogemus õpetas nägema inseneeria mitmekesisust 

Oma karjääri alguses töötas Kalju väikelaeva ja alumiiniumkonstruktsioonide valdkonnas. Kuid inseneri töö on alati pakkunud talle võimalust tegeleda mitmekülgsete probleemide ja väljakutsetega. "Olen projekteerinud jäätmete sorteerimisliine ja isegi krüoteraapia seadmeid. Iga projekt on unikaalne ja eriline, mis omakorda muudab selle töö erakordselt põnevaks," sõnab ta.

Oma tänaseks töökohaks on Kalju Saar valinud Kuressaare kolledži meretehnoloogia kompetentsikeskuse, kus ta jagab  teadmisi ja kogemusi järgmistele põlvkondadele. "Enamasti olen seotud projekteerimisega. Kui tekib mõni uus idee, siis tuleb see digitaalsesse keskkonda viia, seal põhjalikult läbi mõelda, analüüsida ning seejärel tootmiseks ette valmistada," selgitab Saar oma igapäevatööd. Lisaks projekteerimisele tegeleb ta ka pöördprojekteerimisega, mis on tema sõnul täiesti omaette väljakutse ja mis nõuab põhjalikkust ja kannatlikkust. Pöördprojekteerimine on protsess, mille käigus luuakse olemasolevast füüsilisest objektist arvutisse digitaalne mudel.

"Esimest korda tegelesin pöördprojekteerimisega Salme viikingilaeva puhul. Leitud esemete põhjal tuli teha 3D mudel, millest hiljem valmis füüsiline mudel veekatseteks. See töö nõudis tõsist kannatlikkust ja analüüsi."

Kuna Kalju õpetab ka raalprojekteerimist (CAD) ja tootearendust, on ta pidevalt kontaktis ka tudengitega, aidates neil leida oma tee inseneeria valdkonnas. 

Inseneeria on nagu pusle – iga detail loeb

Kuigi inseneeria ei ole lihtne valdkond, leiab Kalju Saar selles siiski palju võimalusi. "Inseneeria ei ole kunagi olnud n-ö kerge. Matemaatika ja tehnilised probleemid võivad olla väljakutsuvad, kuid millegi uue loomine ja selle teostamine pakub suurt rõõmu," ütleb ta entusiasmiga. "Oluline on püsivus, võime näha tervikpilti ja samas pöörata tähelepanu ka kõige väiksematele detailidele."

Kalju Saare lugu näitab, kuidas kirg seadmete ja tehnika vastu võib inimest kujundada professionaalseks inseneriks. Tema teekond väikestest kodumasinatest ja köisraudteest viikingilaeva 3D-mudeli loomiseni on inspireeriv näide sellest, kuidas loovus ja tehnilised oskused saavad ühineda lahendamaks reaalse maailma probleeme ja kujundada tulevikku.