Kinnisvara arendusdirektor Riina Uska kõneles, et kui 2022. aasta suvel hakati innukamalt rääkima uue õppehoone vajadusest, tuli linnaplaneerimise ametilt soovitus mõelda suurelt. Suurelt mõelda praegune detailplaneering ei võimalda, niisiis tuleb teha uus – suurem. 

Kolm võimalikku suunda

Kolm esimest suurelt mõeldud visiooni said sel kevadel arutelude alustamiseks valmis ning kinnisvaraosakond kogus neile kõigi huviliste reaktsioone ja kommentaare. Uska rõhutas, et see polnud planeerimisprotsessi lõpp, vaid algus. Nimelt oli valikus kolm põhimõttelist arengusuunda: kas ehitada juurde Ehitajate tee äärde (praegused suured parklad), Akadeemia tee äärde (majanduse õppehoonest edasi) või linnaku sisehoovi (säästes siiski Akadeemikute allee ja Amfiteatri).

Digiarutelust tõi Uska välja mõned tähelepanuväärsed mõtted ja kommentaarid. Näiteks kiideti plaani kolida parkimine majade alla ja katta asfaltplats – kevadine tolmuväli, suvine kuumasaar ja talvine lumelükkamise peavalu – millegi väärtuslikumaga. Sooviti mõnusat kohvikutega promenaadi NRG hoonest Tehnopoli ja MURG-ini, mis kutsuks linnakusse ka kohalikud elanikud. Kiideti plaani ehitada piki Akadeemia teed, kus võiks olla aktsendiks üks silmapaistev hoone. Toodi ka välja, et visioonidel puudus metroojaam või mingi muu kiire ühistranspordi keskus, mis võimaldaks parklate likvideerimisel inimestel efektiivselt ja kiirelt ülikooli jõuda.

Nüüd plaanitaksegi ehitusmahtu Akadeemia ja ehk ka Ehitajate tee äärde, jättes rohelise sisehoovi suures osas puutumata. „Pikk fassaad, mis keerab ristmiku ja maamärgi juurest mõlemas suunas, annab linnakule konkreetsema kuju ja selgema joone,“ ütleb Uska. Tema sõnul jääb aga kindlasti varjamata praegune ja ajalooline peahoone kompleks, isegi kui Ehitajate tee äärde tuleb uus hoonestus majaaluste parklatega. Riina Uska sõnul on plaanis taotleda linnalt ehitusluba uutele hoonetele ülikooli peamisel kinnistul Ehitajate tee ja Raja tn vahel. Eesmärk on tuua peamajale lähemale loodus- ja IT-teaduskond ning lisada kampusele start-up’ide linnak. 

Avatud kohtumistele ja ideedele

Oma visiooni linnaku arendamisest tutvustas kohvihommikul osalejatele linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja ja TalTechi külalisõppejõud Oliver Alver. Tema panustas Ehitajate tee ääres olevate parklate hoonestamisele, viies parkimiskohad hoonete alla. Töö autoriteks olid ka neli TalTechi tudengit: Triin Mänd, Bretta Meryl Ruul, Terke Kram ja Ulrika Saar. Ka praegune, muinsuskaitse all olev aula ja peamaja fuajee on 1960. aastatel ülikooli enda kasvandike projekteeritud.

Alver võrdles ülikooli kaubanduskeskusega: mõlemal on ees suur parkla, selle taga suur fassaad ja sees pikad koridorid sihipäraste ruumidega, kust saab osta pükse või haridust. Tema hinnangul ei oleks kuigi keeruline sisustada ülikoolihoone kaubanduskeskusena või vastupidi. Aga. „Maailm muutub, kaubandus samuti. Selge on, et ka vana „gümnaasiumi“-lahendus – pikk kitsas koridor ja palju suletud klassiruume – laguneb,“ sõnas Alver.

Kõige tähtsamaks pidas ta inimestevahelisi juhuslikke kontakte ning selleks tuleb ruumid avada ja valdkonnad üksteisele füüsiliselt lähedale tuua. Ta tõi näiteid suurettevõtetest, kes samuti ehitavad linnakuid, kus inimesed omavahel päriselt kohtuksid. Erik Puura ja Lauri Anton tõid heaks näiteks Tartu Ülikooli Delta maja, kus on koos eri valdkondade tudengid ja ettevõtted ning maja on kogu aeg täis tegusaid inimesi ja häid ideid.

"Nõelravina" ehk kiireteks trikkideks linnakus olemise kvaliteedi tõstmiseks pakkus Alver välja mõned mõtted: avada Tudengimaja 1. korrus majataguse roheluse poole; teha jalgrattaparkla peamise autoparkla kõrvale laohoonete asemele; tuua NRG hoone 1. korrusele ja Akadeemia tee 11/2 majja toidupood; teha kasutatavaks raamatukogu 1. korruse terrass; avada sisehoovi poole SOC maja 1. korrus; valgustada paremini välja lipuväljak; turundada tugevamalt linnaku sportimisvõimalusi ja varustada linnaku piirid siltide ja viitadega, mis annavad selgema tunde, et sisenesid kampusesse.

Jalustusrajad metsas, promenaadil ja katustel

Alver tõi välja, et rohealade lähedus teeb TalTechi kampusest praegusest asukohast Tallinna ainsa koha ülikoolilinnaku jaoks, sest siin on olemas mõttetegevuseks vajalikud jalutusrajad metsas. 

Uska räägib ka jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud promenaadist, mis hakkab ühendama Mustamäe Riigigümnaasiumit, Tehnopoli ja ülikoolilinnakut. „See on maastikuarhitektuurne lahendus, mis teeks siin linnaruumis liikumise paremaks, mugavamaks ja inimkesksemaks,“ selgitab Uska. Sel kevadel tutvustati nii Mustamäe linnaosavalitsuses kui ülikoolilinnakus ka promenaadi eskiisprojekti, sellest võib lugeda pikemat uudist siit. Promenaadil on kuus etappi – kaks Tehnopolis ja neli TalTechi kampuses – ning see võimaldab etapi kaupa planeerida ka töid ja rahastust. Uska ei välista, et esimesed tööd planeeritakse juba järgmise aasta eelarvesse.

Kui aga tulla tagasi ülikoolilinnaku enda detailplaneeringu juurde, siis praeguses faasis arutletakse ainult ehitusmahtude ja -asukohtade üle. See, millised valdkonnad või üksused millistesse majadesse paigutada, on hilisemate arutelude teema. Kohvihommikul käis mikrofon käest kätte väga tihedalt. Käidi välja idee, et ka katustel võiks olla rohealad ja jalutusrajad; et linnakus peaks olema pood lillede, kontoritarvete ja sukkpükste ostmiseks; ja ettepanek püstitada kõrghoone, mis juba kaugelt maamärgina silma paistaks. Alver märkis, et väärtuslikele juhuslikele kohtumistele mõeldes on kõrghoone õppekeskkonna jaoks sobimatu, ning kui kõlas vaateratta mõte, lisas, et Tallinnas on praegu juba kolm vaateratta soovijat. Kui Hendrik Voll argumenteeris, et EBS ehitab kesklinna kõrghoonet plaaniga ülemised korrused korteritena maha müüa ja sellest ehitust finantseerida, vihjas Alver, et TalTechi spordihoone asub ideaalses elamupiirkonnas ja aitaks meil ehitust finantseerida ka ilma kõrghooneta.

Uska sõnul on nüüd järgmine samm anda linnale detailplaneeringu taotlus uute ehitiste jaoks. Uska töölaual on ka Mustamäe linnaku visiooni 2060 koostamine, arvestades ülikooli pikka strateegiat ja visiooni. Järge ootab laborite ja töökodade linnakuosa detailplaneeringu lähteülesande kokkupanek Ehituse Mäemaja ja Mektory nurka, mida tehakse koostöös instituutide juhtidega.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.