Ettevõtte vaatenurgast on kriis defineeritud 1998. aastal kui ’madala tõenäosusega, aga suure mõjuga sündmus, mis ohustab ettevõtte elujõulisust ja see sündmus on tihti mitmetähendusliku põhjusega, toimega ja tihti vajab kiireid otsuseid, kuidas edasi minna’. Lisaks tekitab kriis töötajates hirmu, hädaohutunnet ja ebakindlust.

Tänapäevased kriisid on tihti komplekssed ning käituvad ahelas, kus üks kriis vallandab teise.  Nii saame rääkida kobarkriisidest, nagu Ukraina sõda, energiakriis jms. Kriisi strateegiliseks juhtimiseks on esmalt oluline mõista selle olemust, põhjuseid ja mõju. Oluline on, kuidas me oskame ette hinnata, millised on need takistused, mis võivad äri edukust ja jätkusuutlikkust mõjutada. Selleks peaksid ettevõtted kriiside potentsiaalsed riskid kaardistama, et olla paremini valmis uuteks väljakutseteks ja ootamatusteks. Lisaks teame, et kriiside juhtimisel on oluline roll juhi või eestvedaja isiksuseomadustel ja oskustel. Kriis võib esile tuua näiteks uued liidrid. On palju häid näiteid, kus inspireerivad ja intelligentsed juhid aitasid oluliselt kaasa ettevõtte kriisiga toimetulekule ja kriisist taastumisele. Teame ka, et kriisi üleelamine suurendab uutel ideedel paremini välja tulla; eriti, kui töötajaid on otsustusprotsessidesse kaasatud.

Oskuslik kriisijuhtimine aitab ettevõttel kriisi enda kasuks pöörata ning uute ja innovaatiliste lahendustega uusi turge võita. Seetõttu tuleks kriise vaadelda kui võimalusi ja õppetunde, mis sillutavad tee jätkusuutlikuma ühiskonna arengule.