Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu tänavuse noore inseneri preemia pälvisid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži energeetikateadur Karolina Kudelina-Zhang ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla biomeditsiinitehnika vaneminsener, talituse juhataja Annika Kaalep.
Mõlemat laureaati seob Tallinna Tehnikaülikool – üks töötab ülikoolis teadlasena, teine on TalTechi vilistlane ning panustab ühtlasi ka ülikooli õppetöö arendamisse.
Preemiaid üle andes ütles president Alar Karis, et inseneri töö ei tähenda vaid täpsust ja tehnilisi teadmisi. „Insenerikutse olemuses ei ole ainult täpsus ja tehnilised teadmised, vaid ka uudishimu, loovus ja visadus,“ ütles riigipea. „Need on omadused, mida Eesti vajab mitte ainult inseneerias, vaid kogu ühiskonnas.“
President Karis tõi esile ka selle, et mõlemad tänavused laureaadid on varasemates intervjuudes nimetanud õppimist inseneritöö üheks paeluvamaks omaduseks. Tema sõnul vajab Eesti rohkem noori, kes näeksid inseneeria põnevat poolt ja saaksid oma andeid võimalikult varakult avastada ning arendada. Tänavused laureaadid on tema sõnul eeskujud, kes näitavad, et inseneri tee on ühtaegu nõudlik, tähenduslik ja inspireeriv.
Tänavused laureaadid esindavad kahte eri, ent ühiskonna toimimiseks võrdselt olulist inseneeriavaldkonda. Kui Karolina Kudelina-Zhangi töö keskendub elektrimasinate diagnostikale ja tööstuse töökindluse parandamisele, siis Annika Kaalep tegutseb tervisetehnoloogia eesliinil, kus insenerioskustel on otsene mõju patsientide ravikvaliteedile ja elutähtsate süsteemide töökindlusele.
Inseneeria populariseerija
Karolina Kudelina-Zhang on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži energeetikateadur, kelle uurimistöö keskendub tehisarul põhinevale elektrimasinate seisundiseirele ja tööstusdiagnostikale. Tema eesmärk on muuta keerukad tehnoloogiad inseneridele ja hooldustehnikutele arusaadavaks, usaldusväärseks ja praktiliseks töövahendiks. 2024. aastal kaitses ta doktoritöö teemal „Tehisintellektil põhinevad lähenemisviisid elektrimasinate rikete prognoosimiseks vibratsioonispektri analüüsi abil“.
Tema uurimisvaldkond on elektrimasinate diagnostika – ala, mille tähtsus ulatub pea kõikidesse tööstusharudesse. Elektrimasinate ja ajamisüsteemide ootamatud rikked võivad kaasa tuua suure majandusliku kahju, põhjustada keskkonnaprobleeme ning halvimal juhul ohustada ka inimelusid. Just nende riskide vähendamisele on Kudelina-Zhang oma teadustöös keskendunud.
Kudelina-Zhangi haridustee algas Narva-Jõesuu Keskkoolis, mille ta lõpetas 2015. aastal kiitusega. Seejärel õppis ta Tallinna Tehnikaülikoolis elektroenergeetikat bakalaureuseastmes ning jätkas magistriõppes energiamuundus- ja juhtimissüsteemide erialal. Tema magistritöö pälvis 2020. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonnas magistriõppe astmes esimese preemia. Bakalaureuseõpingute ajal töötas ta elektriinsenerina Narva Elektrijaamades ning magistriõpingute ajal insenerina TalTechis. Alates 2024. aastast töötab ta energeetikateadurina TalTechi Virumaa kolledžis.
Lisaks teadustööle on Kudelina-Zhang aktiivne inseneeria populariseerija, eriti tüdrukute seas. Ta jagab oma teadmisi Harjumaa ja Ida-Virumaa koole külastades, viib läbi töötube ja innustab noori inseneriteadustest huvituma. Samuti on ta välja töötanud gümnaasiumiastmele suunatud inseneeria valikaine. Ta on juhendanud noori insenere ja kooliõpilasi, osalenud programmides nagu Noore Inseneri Programm ja Enerhack ning olnud IEEE Eesti sektsiooni „Naised inseneerias“ esinaine. Selle tegevuse eest on teda tunnustatud ka L’Oréal-UNESCO Baltikumi programmi „Naised teaduses“ auhinnaga.
Inseneri hinnatakse tegude, mitte soo järgi
Annika Kaalep töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus ta juhib elutegevust tagavate seadmete talitust ning vastutab haigla kõige kriitilisema meditsiiniseadmete pargi töökindluse ja arendamise eest. Tal on biomeditsiinitehnika vaneminseneri kutse ning ta on talituse juhataja; lisaks on tal volitatud biomeditsiinitehnikainseneri 8. taseme kutse.
Kaalepi tee inseneeriasse kulges samuti läbi Tallinna Tehnikaülikooli. Gümnaasiumi lõpus kaalus ta füüsika ja meditsiini vahel, kuid biomeditsiinitehnika inseneri elukutsega tutvudes sai talle kiiresti selgeks, et just see ühendab mõlemad huvid. Ta õppis TalTechis esmalt tehnilist füüsikat bakalaureuseastmes ning jätkas magistriõppes biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika erialal.
Juba õpingute ajal suundus Kaalep praktikale Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ning jäi sinna tööle. Tema igapäevatöö keskmes on järjest keerukamaks muutuv meditsiinitehnoloogia – seadmete hankimine, töösse rakendamine ja probleemide lahendamine keskkonnas, kus tehnoloogia töökindlus on otseselt seotud inimelude ja ravikvaliteediga.
Haiglas juhib Kaalep ka e-intensiivi projekti, mille eesmärk on intensiivravi osakondades kasutatavate meditsiiniseadmete täielik liidestamine haigla infosüsteemiga. Lisaks praktilisele inseneritööle panustab ta insenerikutse ja -pädevuste süsteemi arendamisse Eestis: ta on osalenud mitmete insenerikutse standardite väljatöötamisel ning alustanud tööd Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogus, aidates kujundada insenerikutse arengusuundi riiklikul tasandil.
Kaalep panustab ka järelkasvu kasvatamisse. Ta on arendanud TalTechi Tervisetehnoloogiate instituudis meditsiinitehnika ja -füüsika magistriõppekava ning aitab siduda akadeemilist õpet kaasaegse haigla praktiliste vajadustega, pakkudes tudengitele võimalust saada juba õpingute ajal sisuline ja vastutusrikas töökogemus. Samuti on ta Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu juhatuse aktiivne liige.
Kaalep on rõhutanud, et inseneeria ei ole ainult meeste ala, kuigi mehi on valdkonnas endiselt rohkem. Tema hinnangul hinnatakse inseneri lõpuks siiski tegude, mitte soo järgi. Samuti peab ta biomeditsiinitehnika tööd tulevikku vaatavaks erialaks, sest tehnoloogia roll meditsiinis kasvab pidevalt ning koos sellega suureneb ka vajadus inseneride järele.
Noore inseneri preemia suurus on 7000 eurot ning see on mõeldud noortele inseneridele, kes on saavutanud oma erialal väljapaistvaid tulemusi teaduses, õpetamises või valdkonna populariseerimises. Preemiat rahastavad Auve Tech ja Väino Kaldoja.
Noore inseneri preemia algatas president Alar Karis 2024. aastal. Esimesena pälvis selle mehitamata õhusõidukite arenduse ja tootmisega tegelev Margus Sammelsaar. Mullu tunnustati sama preemiaga TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma vanemteadurit Tuule Mall Partsi.