Mõne päeva pärast näeme aastat 2022 üksnes tahavaatepeeglis. Tegemist on ühe enim väljakutseid esitanud aastaga. Lisaks traagilisele Ukraina-invasioonile oli 2022. aastal võtmeväljakutseks energiakriis, mis koormas nii kodumajapidamisi kui ka ettevõtteid. Gaasi- ja elektrihinna kahekordistumine viis ettevõtete kulude kasvule ning paljud ettevõtted on läinud pankrotti või koondanud töötajaid. Kodumajapidamisi pitsitavad paisunud energiaarved ja muud hinnatõusud. Üldine inflatsioon jõudis aasta keskel 25%-ni ja on peale seda ainult veidi langenud.
Eestit mõjutab energiakriis palju rohkem kui paljusid Lääne-Euroopa riike. Ei ole raske aru saada, miks see nii on. Eesti kasutab energiat väga ebaefektiivselt. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kasutab Eesti rohkem kui kaks korda rohkem energiat SKP ühiku kohta ja lausa neli korda rohkem, kui võrrelda Taaniga. Kõnekeeles väljendades: Eesti raiskab energiat. Põhjusteks on meie kliima ja tööstuse struktuur, aga ka asjaolu, et ettevõtted ja kodumajapidamised ei ole motiveeritud energiat säästma. Ei vanad ega uued hooned ei ole energiaefektiivsed. Meie autod on liiga suured ja neid kasutatakse liiga sageli. Ettevõtted ei ole prioritiseerinud energia efektiivset kasutamist. 2022. aastast õppisime, et kõrgemad energiahinnad mõjutasid Eestit ebaproportsionaalselt, sest me ei olnud selleks valmistunud. Eestil on vaja võtta see väljakutse vastu ja teha 2023. aastast aasta, mil võetakse kasutusele meetmeid, et vähendada meie liigset energiatarbimist.
Huvilised saavad rohkem lugeda siit: Paulus, Alari & Karsten Staehr (2022): “The energy crisis in the Baltic States. Causes, challenges and policies”, EconPol Forum, vol. 23, no. 6, pp. 28-32. https://www.cesifo.org/DocDL/econpol-forum-2022-6-staehr-paulus-energy-crisis.pdf