Valitsus on lõpetanud keerulised läbirääkimised 2024. aasta eelarve üle, kuigi ei saa välistada mõningaid viimase hetke muudatusi. Nagu ikka, ei ole peaaegu keegi tulemusega rahul. Mõned väidavad, et planeeritud eelarvedefitsiit on liiga väike, teised aga, et liiga suur. Elu läheb edasi!

Eelarveläbirääkimiste teemadest tõuseb esile valitsuse kokkulepe Eesti suuremate pankadega, et need maksavad järgmistel aastatel välja märkimisväärsete summade ulatuses dividende, et neid saaks maksustada ettevõtte tulumaksuga. See on väga ebatavaline kokkulepe, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et valitsus on anunud, et pangad makse maksaks.

Maksta või mitte maksta ettevõtte tulumaksu

Valitsuse ja pankade kokkuleppe aluspõhjus on Eesti kummaline viis äriühingute kasumite maksustamiseks. Peaaegu kõigis maailma riikides maksustatakse äriühingute kasumeid nende teenimise aastal, paljuski nagu üksikisikud peavad tasuma tulumaksu aastal, mil nad selle tulu teenisid. Eesti aga ei maksusta äriühingute kasumeid nende tekkimise aastal, vaid dividendide väljamaksmise aastal.

Eesti süsteem, mille puhul maksustatakse ainult dividende, on väga ebatavaline ja eksisteerib vaid üksikutes maailma riikides. Äriühingud võivad otsustada, kas nad jätavad kasumi jaotamata või maksavad selle välja ning sel juhul maksavad ettevõtte tulumaksu. See süsteem võeti kasutusele 2000. aastal eesmärgiga võimaldada likviidsust ja stimuleerida edukate Eestis tegutsevate ettevõtete investeeringuid. Põhjenduseks oli, et edukad ettevõtted kasutavad siis akumuleeritud kasumit investeeringute finantseerimiseks ega pea seetõttu rahastuse saamiseks pöörduma pankade või aktsiaturu poole.

See, et äriühingud saavad otsustada, millal nad soovivad ettevõtte tulumaksu maksta, on viinud perioodideni, mil dividende on välja makstud vähe, kuigi paljud ettevõtted on olnud kasumlikud. See on viinud erireegliteni, mille korral regulaarselt dividende välja maksvad ettevõtted saavad osa dividendimaksete pealt tasuda madalamat maksumäära. On ka reeglid, mis püüavad ära hoida selle, et välisomandis olevad Eesti ettevõtted annaks oma omanikele laenu, selle asemel et dividende välja maksta.

Eesti dividendide maksustamise süsteemi selgeks nõrkuseks on see, et valitsus ei saa loota edukatelt ettevõtetelt regulaarselt laekuvale ettevõtte tulumaksule, vaid on pidanud kehtestama erireegleid või läbi rääkima „vabatahtlike“ kokkulepete üle suurimate ettevõtte tulumaksu maksjatega.

Ettevõtte tulumaks Eestis

Eesti süsteemi kohaselt maksustatakse kasumit alles siis, kui see dividendidena välja jaotatakse. Dividendide maksustamist võib seega ka näha ka kui süsteemi, mille puhul valitsus süstib kasumlikesse ettevõtetesse kaudselt riskijagamiskapitali, mille väärtus on hetkel 20 protsenti kasumist.

Kapitali süstimine ei anna valitsusele mingeid otsustusõigusi või mõjuvõimu ettevõtte üle, seega tegutseb valitsus riskijagamispartnerina, kellel pole ettevõttes mingit esindatust. Teisisõnu teeb Eesti ettevõtte tulumaksu süsteem, erinevalt traditsioonilisest lähenemisest ettevõtte tulumaksule, riigipoolse rahastuse ettevõtetele väga paindlikel ja heldetel tingimustel kättesaadavaks.

Selline riigipoolne rahastussüst võib olla ettevõtetele kasulik, kui kapitaliturud on vähearenenud või moonutatud ning juurdepääs rahastamisallikatele pankades või aktsiaturul on keeruline. On aga keeruline näha, miks sellist heldet rahastamist pakutakse ainult tegutsevatele ja edukatele ettevõtetele, mitte aga uutele, turule sisenevatele ettevõtetele. See moonutab konkurentsi, kuna paneb uued ettevõtted ebasoodsamasse olukorda. See võib viia selleni, et uued ja innovaatilised ettevõtted ei pruugi saavutada edu ja tulemuseks võib olla vähem dünaamiline ärikeskkond.

Eesti dividendide maksustamise süsteemi majanduslikke mõjusid ei ole lihtne kindlaks teha, kuna on ka palju teisi olulisi tegureid. On aga selge, et 2000. aastate alguses, pärast süsteemi kasutuselevõttu, kaotati palju ettevõtte tulumaksu tulu. Tulu, millest ilma jäädi, moodustas vast 1 protsendi või rohkem SKPst igal aastal vahemikus 2000–2002, kuna paljud ettevõtted otsustasid dividendide väljamaksmise nendel aastatel edasi lükata.

Empiirilised analüüsid on näidanud, et Eesti ettevõtetel akumuleerusid kasumid ja tugevnesid bilansid pärast dividendide maksustamise süsteemi kehtestamist. Vähemalt ühes uurimuses on leitud ka, et investeeringud ja tootlikkus kasvasid.

On aga märkimisväärne, et kui Eesti ettevõtete bilansid paranesid 2000. aastate alguses, ei elanud Eesti ettevõtted aastatel 2008–2009 ülemaailmset finantskriisi paremini üle kui Läti ja Leedu ettevõtted, võib-olla isegi vastupidi. Lisaks, kuigi võis olla positiivseid efekte investeeringutele ja tootlikkusele, ei olnud need efektid ilmselt suured. Tegelikult on Eestil alates 2000. aastast olnud madalamad majanduskasvumäärad kui Lätil ja Leedul.

Aeg Eesti ettevõtte tulumaksu süsteem ringi teha?

Eesti valitsuse ja pankade vahelist 2024. aasta eelarve läbirääkimiste ajal tehtud kokkulepet on palju kritiseeritud. Maksude maksmine on igal pool kohustuslik, seega on muidugi murettekitav, kui maksude maksmiseks peavad valitsus ja konkreetsed maksumaksjad pidama läbirääkimisi. 2024. aasta eelarve läbirääkimised olid lihtsalt 2000. aastal Eestis rakendatud dividendide maksustamise süsteemi tulemus.

On aeg kaaluda Eesti dividendide maksustamise süsteemi asendamist kasumi maksustamise süsteemiga. See viiks Eesti ettevõtte tulumaksu süsteemi kooskõlla enamiku teiste Euroopa Liidu riikide omadega, sealhulgas meie Põhjamaade naabritega. Algne argument dividendide maksustamiseks oli, et edukatel ettevõtetel oli keeruline saada rahastusallikaid, aga see argument ei saa enam kehtida, kuna Eestist on saanud ELi ja euroala liige. Lisaks võib dividendide maksustamine moonutada konkurentsi ja aeglustada uute ettevõtete turule sisenemist.

Kasumi maksustamise standardsele süsteemile üleminek võib olla mõnevõrra keeruline, kuna maksustada tuleb ettevõtete akumuleerunud kasum, aga see võib tõsta maksutulu ajal, mil Eestil on vaja teha kulutusi riigikaitsele, Ukraina toetuseks ja rohepöördeks. Standardsele kasumi maksustamise süsteemile üleminek tooks kaasa palju eeliseid ja vähendaks riski, et valitsused peavad maksutulu suurendamiseks pidama ettevõtjatest maksumaksjatega läbirääkimisi. Sel viisil võivad eelarveläbirääkimised olla tulevikus lihtsamad.

Loe Äripäevast: https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/10/10/karsten-staehr-lopetaks-ehk-nuud-dividendide-maksustamise