“Merenduse digitaliseerimine tähendab tänapäevaste IT-lahenduste, automatiseerimise ja nutikate tehnoloogiate integreerimist laevandusse ja sadamate töösse. See on oluline, sest meie 3793 kilomeetri pikkune merepiir on strateegiline vara, mis vajab tõhusat ja jätkusuutlikku haldamist,” selgitab Alop. Ta lisab, et digitaliseerimine suurendab ohutust, keskkonnakaitset ja konkurentsivõimet, aidates Eestil kaitsta Läänemerd ning edendada sinimajanduse innovatsiooni.

Tehisintellekt ja autonoomsed laevad ei ole ulme, vaid reaalne tulevik

Digitaliseerimine ei tähenda üksnes paberivaba asjaajamist, vaid ulatub palju sügavamale. Uued tehnoloogiad muudavad kogu sektori toimimisloogikat. Tehisintellekt ja automatiseerimine muudavad laevanduse efektiivsemaks, ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks.

“Laevad ja sadamad muutuvad targemaks ning autonoomsemaks, võimaldades kiiremat otsustamist ja riskide ennetamist. See areng on hädavajalik rohepöörde ja Eesti konkurentsivõime tagamiseks kiiresti arenevas merendussektoris,” märgib Alop.

Eesti on küll väike riik, aga suure mõjuga merendusvallas

Geograafiline paiknemine ja Läänemere eripära on andnud Eestile unikaalse võimaluse olla merendusvaldkonna eestvedaja. Eesti kasutab oma ainulaadset Läänemere piirkonda ja pikka merepiiri, et olla jätkusuutliku ja innovaatilise merenduse eestvedaja.

“Me edendame nutikat laevandust, keskkonnahoidu ja rahvusvahelist koostööd, olles seeläbi oluline tegija nii piirkonnas kui ka globaalsel tasandil,” selgitab Alop.

Õppimine, mis valmistab ette tuleviku töökohtadeks

Magistriõppekava “Merenduse digitaliseerimine” on loodud selleks, et anda tudengitele teadmised ja oskused, mida kiiresti muutuvas valdkonnas vaja läheb.
“Õpilased saavad strateegilise mõtlemise, tipptasemel tehnoloogia- ja keskkonnateadlikkuse ning rahvusvaheliste regulatsioonide teadmised. Nad õpivad programmeerimist, andmeanalüüsi ja digisüsteemide juhtimist merenduse kontekstis, valmistudes juhtima nutikaid ja jätkusuutlikke lahendusi avalikus ja erasektoris,” selgitab Alop.

Programmi läbimine ei ava uksi ainult sadamatesse ja laevandusse, vaid ka rahvusvahelisse teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. “Merenduse digitaliseerimise magistriprogramm avab laia karjäärivaliku nii neile, kes soovivad töötada juhtivate tehnoloogia- ja innovatsioonifirmade või rahvusvaheliste ettevõtete ridades, kui ka neile, kes kaaluvad akadeemilist teed ja soovivad jätkata uurimistööd suuremates teadusprojektides,” kirjeldab Alop.

Ta räägib, et neil on juba lõpetajaid, kes on liitunud uurimustöö rühmadega ja panustanud aktiivselt teadusprojektidesse. Lisaks saavad tudengid siduda oma magistritöö praktiliste äriliste ideedega: näiteks arendada startuppe, otsida rahastust ja esitleda lahendusi investoritele. “Lõppkokkuvõttes sõltub palju tudengi enda huvist ja initsiatiivist, kuid magistrikraad annab kindla aluse nii teaduslikuks kui praktiliseks karjääriks merenduse digitaliseerimise valdkonnas.”

Karjäärivõimalused on mitmekesised ja perspektiivikad: lõpetajad leiavad tööd nutikate sadamate ja laevandusettevõtete juhtidena, merenduspoliitika kujundajatena ning rohelise innovatsiooni edendajatena. “Programmi läbinud spetsialistid töötavad nii rahvusvahelistes ettevõtetes kui ka akadeemilises maailmas ning nende palk on keskmiselt 93 protsenti kõrgem, mis näitab tugevat nõudlust nende spetsiifiliste oskuste järele,” lisab Alop.

Praktiline kogemus teadusprojektidest

Kuigi programm on lühike ja kestab vaid ühe aasta,ei jää tudengid ilma praktilistest võimalustest. “Kuigi merenduse digitaliseerimise üheaastases magistriõppes pole praktilisi projekte otseselt õppekavasse integreeritud, pakuvad meie professorid, järeldoktorandid ja doktorandid regulaarselt välja magistritöö teemasid, mis on seotud nende aktiivsete teadus- ja arendusprojektidega.”

Tudengitel on võimalus valida endale huvipakkuv teema ning võtta otse kontakti oma juhendajaga, kes sageli juhib mõnda praktilist projekti. Selliselt saavad tudengid kaudselt panustada tegelikku töösse ja omandada väärtuslikku kogemust. “On olnud ka olukordi, kus tudengid alustavad õpinguid juba olemasoleva kokkuleppega mõne professoriga ning saavad nii sujuvalt osaleda konkreetses projektis.“

Miks just nüüd merendust õppida?

Merendus on muutuste tuules ja selleks, et neid muutusi kujundada, on vaja uusi eksperte.
„Merendusvaldkond muutub kiiresti tänu tehnoloogiale, keskkonnanõuetele ja globaalsele koostööle. Eesti meremajandus liigub nutikate ja jätkusuutlike lahenduste suunas, mis suurendab nõudlust spetsialistide järele,” tõdeb Alop.

Ta lisab, et magistrikraad annab vajalikud oskused olla aktiivne tulevikumuutuste eestvedaja, mitte lihtsalt pealtvaataja.

Tutvu merenduse digitaliseerimise magistriõppeprogrammiga SIIN 

Avalduse TalTechi õppimatulemiseks saad esitada kuni 3.juuli keskpäevani.