Rohepöördega kaasnevad muutused seavad Ida-Virumaa ettevõtted silmitsi seninägematute sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega, mille ületamine nõuab strateegiatest ja lubadustest enamat.
Euroopa Liit on seadnud roheleppega oma eesmärgiks teha Euroopast 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Leppe keskmes on ootus, et meie elu- ja ettevõtluskeskkond muutub puhtamaks, ressursitõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. Taoline üleminek ei saa aga olema lihtne, eriti piirkondades, kus majandus toetub süsinikumahukale ettevõtlusele ning sellega on seotud suur osa kohaliku elanikkonna töökohti.
Eesti peamine üleminekust mõjutatud piirkond on muidugi mõista Ida-Virumaa, mille põlevkivitööstusele rajatud tööhõive ja ettevõtlusstruktuur on aastaid pakkunud piirkonnale stabiilsust. Nüüd seab aga üleminek süsinikneutraalsele majandusmudelile kogu regiooni surve alla. Keeruliseks ei kujune mitte ainult uute töökohtade leidmine, vaid ka kogu ettevõtluskeskkonna võime kohaneda ja muutuvates oludes jätkata.
Tööturul surve, ettevõtetel ootus kohaneda
Statistikaameti 2023. aasta andmetel tegutseb Ida-Virumaal vaid 4% Eesti ettevõtetest, pakkudes tööd ligikaudu 26 000 inimesele. Sellest moodustub umbes pool piirkonna tööhõivest. Siiski kuulub piirkonna tööhõivemäär riigi madalamaite hulka – 10–15 protsendipunkti allapoole Eesti keskmist.