Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid ka TalTechi teadlased, avastas noorte vähipatsientide viljakuse säilitamise võimalusi uurides ootamatult uut tüüpi folliikulid. Need nn tugifolliikulid, mis ei arenda eluvõimelisi munarakke, mängivad olulist rolli teiste folliikulite toetamisel ja võivad muuta arusaamu viljakuse säilitamisest. Uuringu tulemused avaldati mainekas teadusajakirjas Nature Communications.
Keemia- ja kiiritusravi hävitab munarakud ning naisel elu jooksul uusi munarakke juurde ei teki. Täiskasvanud naiste viljakuse säilitamise parim teadaolev viis on munasarja koe eemaldamine ja külmutamine enne ravi alustamist. Uuringu keskne küsimus oli, kas sama meetod võiks toimida ka puberteedieelses eas tüdrukutel, kelle munasarjad pole veel täielikult välja arenenud.
Uurimisrühm võrdles 60 täiskasvanud naise ja 60 puberteediealise tüdruku munasarjade folliikuleid. Sooviti teada, millised geenid erinevates arengustaadiumites folliikulites avalduvad. Folliikulid on struktuurid, kus munarakku ümbritsevad granuloosarakud, mille ülesanne on toetada munaraku küpsemist ja reguleerida selle vabanemist.
Teadlased tegid üllatava avastuse, et folliikulid jagunevad kaheks rühmaks. TalTechi dotsent ja uuringu kaasautor Agne Velthut-Meikas selgitab: „Enamik folliikulite arengust kulges ootuspäraselt, näidates nii munaraku kui ka granuloosrakkudele omast geenide avaldumise mustrit. Kuid umbes kolmandikus uuritud folliikulitest, nn „tugifolliikulites“, ei avaldunud munarakule iseloomulikud geenid üldse, kuigi granuloosrakud toimisid normaalselt. Samas ei olnud mikroskoobi abil võimalik eristada folliikuleid, mis sisaldasid aktiivset või passiivset munarakku.“
Teadlased näitasid, et tugifolliikulite granuloosrakud toetavad aktiivset munarakku sisaldavate folliikulite kasvu. See avastus aitab mõista, miks munarakkude arenguks laboritingimustes ehk naise kehast väljaspool on vajalik kasvatada folliikuleid mitmekaupa koos.
Uuringu ühe partneri, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Celvia CC) juhatuse liikme Andres Salumetsa sõnul muudavad uued teadmised kindlasti seda, kuidas naise viljakust ja tema munarakkude reservi hinnatakse. See omakorda aitab parandada vähiravi patsientide viljakuse säilitamise meetodeid, et neil oleks võimalik saada lapsi pärast vähist paranemist.
Kas ainult aktiivsetest folliikulitest pärit munarakkude kasutamine lastetusravis ja kehavälises viljastamises parandaks lastetusravi õnnetumise protsenti praeguselt tagasihoidlikult 30%? Seda saavad näidata ainult tulevased uuringud.
Viide artiklile:
Rooda, I., Hassan, J., Hao, J. et al. In-depth analysis of transcriptomes in ovarian cortical follicles from children and adults reveals interfollicular heterogeneity. Nat Commun 15, 6989 (2024). https://doi.org/10.1038/s41467-024-51185-0