Õpingute katkestamine on kõrghariduses terav probleem ning selle vähendamine on üks Inseneriakadeemia programmi peamisi eesmärke. Tihti oletatakse, et insenerialade õppijatele on komistuskiviks matemaatika, seda nii sisseastumisel kui ka õpingutega edasijõudmisel. Otsime vastuseid Tehnikaülikooli õppeosakonna analüüsist.
Uuringu „Üliõpilaste edasijõudmise, riigieksamite ja matemaatika ainete tulemuste seosed“ andmeallikatena kasutati ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja sisseastumise infosüsteemi (SAIS). Vaatluse all olid TalTechi tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvad rakenduskõrghariduse, bakalaureuse- ja integreeritud õppekavad. Arvestati laia matemaatika riigieksami tulemust ja kui see puudus, siis varem kehtinud matemaatika riigieksami tulemust.
Inseneriteaduskonna õppekavadel on matemaatika ja eesti keele riigieksamist lähtuvad erinevad sisseastumislävendid, kuid analüüsi kohaselt ei mõjuta riigieksami tulemus selgelt õpingute katkestamiste määra. Ehk siis madalama lävendiga erialadel ei ole katkestamiste määr kõrgem. Ülevaate kohaselt jätavad õpinguid pooleli nii madalamate kui kõrgemate riigieksami tulemustega tudengid. Ka vaid esimesel õppeaastal katkestanuid vaadates ei joonistu välja selget seost katkestamise ja riigieksamite tulemuste vahel.
Lisaks uuriti, kas ja kuidas matemaatika riigieksami tulemus mõjutab ülikooli matemaatika ainetes edasijõudmist. Analüüs näitas, et ülikooli matemaatika ainetes saavad kõrgemaid hindeid need, kellel on matemaatika riigieksami tulemus kõrgem ning et üliõpilastel, kellel matemaatika riigieksami tulemus oli nõrgem, on suurem tõenäosus, et nad ei soorita esimesel korral ülikooli matemaatika ainet. Samas ei välista esimesel eksamikatsel põrumine matemaatika aine läbimist õpingute jooksul hiljem ning ülikooli edukat lõpetamist.
2029. aastani vältava Inseneriakadeemia programmi üks suurtest fookustest on üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamine. Matemaatika on inseneriõppe baasaine ning selleks, et esmakursuslastel oleks sisseelamine ülikooli matemaatikasse lihtsam, suurendasime käesolevast õppeaastast matemaatika kontakttundide arvu. Lisandunud harjutustunnid võimaldavad õppejõul ainet põhjalikumalt selgitada ja ülesandeid koos läbi lahendada. Lisaks toimib ülikoolis reaalainete õpiabi, kus vanemate kursuste tudengid annavad soovijatele individuaaltunde ning aitavad õpilünki täita.
Matemaatika on treenitav oskus, mitte inimesele kaasa sündinud võime. Nagu ka spordis, tagab piisav treenimine parema tulemuse. Kui tudeng on motiveeritud, pingutab ja me pakume talle ülikoolis piisavalt tuge, siis ei takista madalam matemaatika riigieksami tulemus tema edasijõudmist ülikoolis. Matemaatika riigieksami tulemuse kõrval peame hindama potentsiaalsete tudengite motivatsiooni ja valmisolekut edasijõudmise nimel vaeva näha. Vaid nii loome piisavalt järelkasvu ja professionaalseid tulevasi insenere.
Analüüs „Üliõpilaste edasijõudmise, riigieksamite ja matemaatika ainete tulemuste seosed“ viidi ellu Euroopa Liidu meetmes „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kõrghariduses“ Euroopa Liidu kaasrahastusel.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.