Kui oled kodanikuteaduse teemast huvitatud ja soovid kaasa rääkida, siis saad oma mõtteid avada vastates sellele lühikesele küsimustikule
 

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kui üks avatud teaduse edendajatest Eestis osaleb 2022. aasta jaanuaris alanud Erasmus+ projektis LibOCS: University libraries strengthening the academia-society connection through citizen science in the Baltics. 

Projekti eesmärgiks on algatada dialoog ja leida toimivaid lahendusi teadlaste, kodanike ja mäluasutuste töötajate vaheliseks koostööks ning kaardistada Balti riikide kodanike seotus kodanikuteaduse projektidega. Projekti käigus toimub mitmeid networkingu üritusi ülikooli akadeemilisele personalile, teadlastele, tudengitele ja raamatukogutöötajatele.

Täpsemalt saab kuni 2024. aasta juulini kestva projekti kohta lugeda LibOCSi kodulehelt: https://www.libocs.ut.ee/ 
 

Tulemusliku diskussiooni algatamiseks ja taustainfo avamiseks palusime kodanikuteadusega kokku puutunud teadlastel oma mõtteid meiega jagada.

Sel korral vestleb raamatukogu arendusjuhi Tuuliki Tõistega Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor tenuuris Anu Masso.

• Millist terminit kasutaksid sina väljendi citizen science jaoks eesti keeles? (nt kodanikuteadus, harrastusteadus, huviteadus, hobiteadus vms)?
  
  Termin “kodanikuteadus” on päris hästi eesti keeles omaks võetud. Termin võib küll mõjuda veidi pikalt ja kohmakalt, kuid annab täpselt edasi asja tuuma: see on teaduse liik, mida on loodud läbi kodanike aktiivse osaluse või ainuüksi kodanike eestvedamisel.
  
  Näiteks “andmekodanikud” on inimesed, kes mõjutavad läbi oma andmekogumise ja -tekitamise tegevuste ühiskondlikke protsesse ning aitavad muutuste elluviimisel. Täpsemalt andmekodanike kohta saab lugeda raamatust “Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht” (toim. A.Masso, K.Tiidenberg, A.Siibak).

• Miks on sinu arvates kodanike kaasamine teadusesse vajalik? 
  
  Kodanike kaasamine teadusesse ning andmepõhisesse otsustamisse on hädavajalik, eelkõige meie tänapäevases maailmas, mis on andmetest tihedalt läbipõimunud.
  
  Kodanike kaasamise olulisus andmeuuringute seisukohalt on kokku võetud raamatus “Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht”. Raamatus on esitatud 10 postulaadist koosnev andmemanifest, mille üks olulisematest soovitustest rõhutabki, et andmemaailma kõige olulisem tööriist pole mitte teooria, andmeid omavad institutsioonid või taristud – mis on kindlasti ka olulised, vaid teovõimeline ja aktiivne andmekodanik ja andmetöötaja, kes alati kriitiliselt hindab oma tegevuse tagajärgi.

• Palun seleta, kuidas võiks kodanike kaasamine olla abiks sinu uurimisvaldkonna arengus?
  
  Minu enda uurimisvaldkonna arengus, mis keskendub ühiskondlikule andmestumisele, selle ühiskondlikele tagajärgedele ning ohtudele ja võimalustele, on kodanike kaasamine hädavajalik. 
  
  Ainult läbi teadliku ja teovõimelise andmekodaniku, kes hindab kriitiliselt enda kohta kogutavate andmejälgede vajalikkust ja teisalt osaleb aktiivselt andmete jagamises ühiskondliku hüve loomisel, on võimalik murda andmestumise negatiivset nõiaringi, kus andmestumine taastoodab ja legitimeerib ühiskondlikku ebavõrdsust.

• Kas sul on jagada mõnda positiivset või negatiivset kogemust seoses kodanike kaasamisega oma valdkonnas?
  
  Kodanike kaasamise üheks hiljutiseks suurepäraseks näiteks on Tallinna Strateegiakeskuse osalusel läbiviidav projekt Bicification, mille käigus jalgratturid jagavad oma liikuvuse andmeid, eesmärgiga parandada linna kergliiklusvahendite infrastruktuuri.
  
  Kodanike endi initsiatiivil on samuti alguse saanud mitmed ühiskondlikult olulised algatused, nagu näiteks COVID-19 pandeemia alguses nakatumiste statistika esitamine ja analüüsimine avaandmete vormis.

• Kas sinu arvates on kodanikuteadus Eestis nähtaval positsioonil? Mida saaks teha, et aidata kaasa kodanikuteaduse laiemale levikule?
  
  Kodanikuteaduse laiema leviku soodustamiseks on olemas juba mitmeid väga häid algatusi, näiteks Statistikaameti juba teist aastat korraldatav Andmepärli konkurss, millega otsitakse parimaid andmelugusid ja infograafikaid. Sarnased algatused pööravad tähelepanu andmekodanike algatustele ja väärtustavad neid ühiskonnas.

• Kas leiad, et teadlaste, kodanike, raamatukogutöötajate ja teiste mäluasutuste vahelisel koostööl võiks olla tulevikku? Kas see koostöö toetaks teaduse ja ühiskonna vahelise dialoogi ning teaduse arengut laiemalt?
  
  Kindlasti on koostöö eri asutuste ja kodanike vahel väga vajalik ning toetab teaduse arengut laiemalt. 
  
  Näiteks on praegu üheks oluliseks dialoogi teemaks eri tüüpi andmete kasutamine ehk Euroopa isikuandmete kaitse direktiivi (GDPR) rakendamine. Keskmes on eri osapoolte vahel kokkuleppimine ning ühiskondlikult konsensuse saavutamine, milliste andmete ja mis kujul kasutamine oleks ühiskonna hüvanguks. Näiteks mobiiltelefoni positsioneerimise andmete kasutamise osas on Eesti ühiskonnas kokkulepe olnud olemas, kuid andmekaitseseadusest tulenevate piirangute tõttu on piiratud andmete  kasutamise võimalused teadustöö tegemisel.

• Mida arvad järgmisest väitest: Kodanikuteaduse projektide uurimistulemusi saab kasutada kohaliku tasandi poliitika mõjutamiseks teatud valdkondades ning tagada teadlik panustamine erinevatesse jätkusuutlikku arengu aspektidesse. Kas sul on selles vallas kogemusi?
  
  Usun ja loodan, et see nii on.

Suur tänu kaasprofessor Anu Massole arvamuse ja teadmiste jagamise eest kodanikuteaduse alal!

Tuuliki Tõiste