On viimane aeg suhtumist muuta ja hakata reovett käsitlema mitte kui tülikat jäädet, vaid kui ressurssi, kirjutab TalTechi emeriitprofessor Rein Munter Postimehe nädalalõpulisas AK. Seda olukorras, kus maakeral puudub 2,2 miljardil inimesel juurdepääs ohutule joogiveele ning üle poolel elanikkonnast ehk 4,2 miljardil puuduvad kaasaegsed kanalisatsiooniteenused.
Veekasutus põllumajanduses moodustab 70 protsenti kogu veekasutusest, samas kui aastas taaskasutatakse kogutud reoveest (165 miljard m3) ainult kaks protsenti.
Igal aastal sureb 297 000 alla viieaastast last halbade sanitaartingimuste, halva hügieeni või ebaturvalisest joogiveest saadud tõbede tõttu. Kaks miljardit inimest elab riikides, kus on suur veestress (ÜRO, 2019).
Ainult reovee taaskasutus suudab maailmas tagada piisava puhta joogi- ja tarbevee kodumajapidamises, põllumajanduses, tööstuses ja mujal. Kuid see puudutab ka tuleviku planeerimist ja järjepideva ning otstarbekohase veevarustuse tagamist isegi põua või liigsete vihmasadude ja uputuste perioodil, tõdeb Munter.
Millised võimalused reovee puhastamiseks ja taaskasutuseks praegusel ajal kõige efektiivsemad on ning milliste riikide kogemustest oleks kõige parem õppust võtta?
Loe täispikkuses artiklit Postimehest.