Tallinna Tehnikaülikool

Raplast pärit Katerina Veerde on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri, hankis Erasmuse vahendusel Saksamaal Kaiserslauterni Tehnikakõrgkoolis alusteadmised jätkusuutliku ja energiasäästliku arhitektuuri ning linnaplaneerimise kohta, käis tudengina ka Saksamaal arhitektuuribüroos praktikal, arhitektuurimagistri kraadi omandas aga Tallinna Tehnikaülikoolis 2017. aastal.  Ta on töötanud arhitektina alates 2009. aastast RAAM Arhitektid AI OÜ-s ja 2010. aastast Kadarik Tüür Arhitektid OÜ-s, teinud koostööd ka arhitektidega Prantsusmaal ja Saksamaal.

Katerina Veerde
Katerina Veerde. Foto: Merilin Mandel

Katerina leiab, et tema kodu, väikelinna Rapla ja Vesiroosi kooli loominguline avatud õhkkond suunasid teda sügavamat huvi tundma kultuuri ja maailma vastu. Teda köidavad ka reisimine ja muusika. „Minu kui arhitekti jaoks on reisimine kindlasti osa ka erialasest arendamisest – tajuda oma meeltega erinevaid ruume ja kohti,“ märgib ta. Reisimise juures on aga huvitav ka erinevaid kultuure avastada ja inimeste lugusid kuulata, teda köidab võõraste paikade helipilt ja enda jaoks uudse ruumilise keskkonna tajumine.  

Milliseid isiksuseomadusi on vaja, et saada heaks arhitektiks? 

Head arhitekti tunneb loomingulise mõtlemise, laia silmaringi ja uudishimuliku maailmavaate järgi. Tööks on vajalik hea ruumitaju ja ruumiline kujutlusvõime, kasuks tuleb hea üldistusvõime, kuid samas detailidesse süvenemise oskus, täpsus ning korrektusus. Arhitekti nägemus omab selle teostumisel mõju erinevas mõõtkavas: nii seda, mida me tajume linnaruumis, kui ka näiteks läbimõeldud aknasõlme lahenduses. Tulemus peab olema alati nii esteetiline kui ka praktiline.  

Arvan, et hea arhitekt on hea inimeste ja ruumi „lugemise“ oskusega, empaatiavõimeline, tundlik ja kuulamisoskusega. Kuna head projektid sünnivad koostöös ning tihti pikaajalises protsessis, siis on oluline olla meeskonnamängija, et saavutada parim tulemus.  

Millised on arhitektuuris järgmise 5-10 aasta suurimad väljakutsed?  

Lähiaja väljakutsed arhitektuuris on seotud eelkõige kiirenevate kliima- ja rahvastiku struktuuri muutustega ning linnastumise kasvuga. Lahendust või vähemalt ebasoovitud protsesside pidurdamise võimalust nähakse rohepöördes. 

Minu jaoks tähendab rohepööre linnaplaneerimises eelkõige inimsõbralikuma mitmekesise linnaruumi loomist, peamiselt olemasolevat linnaruumi uuendades. Olulisemateks teemadeks on avaliku ruumi kvaliteet, nutikas ühistransport, jalakäijate ja ratturite liikumisruumi esikohale seadmine, tervislik keskkond, rohevõrgustiku ja elurikkuse säilitamine, linnaruumi kohandamine ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks (näiteks sademeveed ja suvised kuumalained), funktsionaalne mitmekesisus, erinevatele inimgruppidele võrdselt ligipääsetav linnaruum. Tahame ju kõik elada nii, et eluks vajalik ja ka vaba aja veetmise võimalused on kodust meeldiva jalutuskäigu, rattasõidu või mugava ühistranspordi teekonna kaugusel. Ootame, et tänavaruum on visuaalselt nauditav, turvaline, takistustevaba ja tervisliku kliimaga, vajame häid ligipääse ja ruumi elavdavaid rohealasid.  

Kuidas arhitektid saavad panustada rohepöördesse?  

Hoonete puhul tuleb jälgida rohkem kui varem ehitusmaterjalide ja nende transpordi süsinikujälge. Samuti vajab suuremat tähelepanu hoone elutsükli mõtestamine ja ka see, mis saab hoonest pärast kasutuse lõppu. 

Suuremas pildis tähendab rohepööre seda, et meil kõigil on vaja oma tarbimisharjumusi muuta. Tarbimist on vaja mõistlikult vähendada. Seega algab rohepööre arhitektuuris küsimusest: kas seda hoonet on vaja ehitada? Kas meil on võimalik olemasolevat ehitist taaskasutada? Kui jah, siis kuidas seda teha kõige mõistlikumal ja ressursse säästvamal viisil.  

Arhitektide panustamine algab enda ja oma tellijate harimisest. Nii saab toimuda ka mõtteviisi muutus – miks midagi kuidas teha, et see oleks kestlik, kaasav ja esteetiline, nagu on ka algatus Uus Euroopa Bauhaus tuleviku sihi sõnastanud. 

Kirjelda oma lemmikmaja/linnaruumi. 

Raske on nimetada kindlat lemmikut, erinevad kogemused rikastavad meie maailmapilti ning ruumi tajumise kogemust. Meelde jäävad muidugi sellised ekstreemsemad paigad, nagu näiteks Hong Kong oma kõrgustesse pürgiva tihedusega või Maroko labürintvanalinn Fez, mis raputab euroopalikku suunataju põhjalikult.  

Hoonetest tooksin välja Arvo Pärdi Keskuse (autor Nieto Sobejano Arquitectos), mis avaldas muljet oma tundliku arhitektuurikeelega. See hoone on justkui Pärdi muusika kehastunud vorm, mis sulandub ümbritsevasse metsamaastikku – vaikus, ilu ja tasakaal.  

Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud. 

Kui on intensiivsem loomisprotsess käsil olnud, siis lõpetame vahel päeva mõttega: „A house a day keeps the doctor away“. Hea huumor on osa tervislikust tööelust. 

Soovid kujundada meid ümbritsevat linnaruumi ja tulevast elukeskkonda? Oled unistanud projekteerida kõrghooneid või disainida peensusteni läbimõeldud arhitektuurseid detaile? Sind huvitavad ruum, vorm ja valgus ning sooviksid siduda oma loomingulised ideed kaasaegsete innovaatiliste lahendustega? Kui nii, siis tule uuri lähemalt, mida TalTechi arhitektuuri erialal sinu tulevikule pakkuda on! Tutvu õppekavaga lähemalt: taltech.ee/arhitektuur

Laeb infot...