Katriini haridustee on olnud teadlik valik. Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatika-füüsika klassi lõpetajana kaalus ta pärast Austraalias veedetud aastat kaht valikut: kas loovam veebidisain või tehnilisem äriinfotehnoloogia. Otsustavaks sai reaalsuund, mis hoiab tema sõnul tulevikuuksed lahti.

Austraalias veedetud aeg andis talle aga teistsuguse, võib-olla veelgi olulisema õppetunni. „Tihti mõistavad eestlased alles välismaal elades, kui väärtuslik on Eesti haridus- ja tervishoiusüsteem ning oma riik tervikuna,“ ütleb ta. See kogemus kinnistas temas soovi õppida ja areneda keskkonnas, kus võimalusi on palju.

Õppimine kui uudishimu, õpetamine kui keskkonna loomine

Katriini jaoks algab õppimine huvist. „Õppimine on see, kui sind päriselt huvitab ja tahad ise teemast rohkem aru saada,“ ütleb ta. Tema hinnangul ei lõpe õppimine kunagi, isegi kui arvad, et oled mingil alal ekspert. Maailm muutub, teadmised ja tehnika arenevad  ning  pidev ümberõppimine on loomulik osa elust. Õppimise tuum on tema jaoks uudishimu ja eneseareng – sisemine soov edasi liikuda ja paremaks saada.

Äriinfotehnoloogia eriala on seda hoiakut veelgi tugevdanud. Katriini moto on lihtne: proovi, katseta, kuku läbi ja proovi uuesti. „Kõige paremini õpin siis, kui saan ise läbi teha ja päriseluga seose luua,“ ütleb ta. Teooriast üksi ei piisa, sest oluline on aru saada, kuidas õpitu päriselt töötab. Küberturvalisusest rääkides mõtleb ta näiteks kohe sellele, kuidas see tema enda arvutis või igapäevaelus väljendub. Just selline seoste loomine aitab tal teadmisi kinnistada.

Õppimise juurde kuulub Katriini jaoks ka julgus abi küsida. „Kui sa ei julge abi küsida, raiskad aega või jääd üksi pusima.“ Ta rõhutab, et ülikoolis on palju inimesi, kellelt õppida – kursusekaaslased, vanemate kursuste tudengid, õppejõud. Abi küsimine ei ole nõrkus, vaid osa õppimisest ning koostöö on loomulik viis teadmiste süvendamiseks.

Olulise motivaatorina toob ta välja eneseteostuse. Kui ta on midagi ette võtnud, siis ei jäta seda pooleli. Isegi keerulised matemaatikaained on osa teekonnast, mis teevad Katriinist oma erialal tugevama spetsialisti. „Õppimine annab alati midagi juurde, vähemaks ei võta kunagi,“ ütleb ta.

Õpetamist näeb Katriin aga laiemalt kui pelgalt teadmiste edasiandmist. Parim õpetamine ei ole see, kus sisu lihtsalt edasi antakse, vaid see, kus luuakse keskkond, mis paneb õppija ise tahtma teadmisi omandada. „Õppejõud ei pea kõike ette ütlema – ta suunab ja loob tingimused, kus tudeng tahab ise küsida ja süveneda.“ Tema hinnangul ongi õpetamise kõrgeim vorm sellise keskkonna loomine, kus õppimine ei ole kohustus, vaid sisemine vajadus.

Õppimisharjumus algab kodust

Katriini suhtumine õppimisse ei ole tekkinud üleöö. Ta usub, et see on midagi, mis on temaga kaasas olnud maast madalast. „Mind on niimoodi kasvatatud,“ ütleb ta. „Lapsepõlves loeti kodus ajalehti, arutleti päevateemade üle ning õppimine põimus igapäevaeluga loomulikul viisil.“

Ta meenutab, kuidas koos vennaga mänguliselt arutasid erinevaid teemasid – vahel õppisid koos korrutustabelit, vahel arutleti muudel teemadel. „Õppimine tehti kuidagi meeldivaks. Sa ei saanudki aru, et tegelikult õpid – see tundus lihtsalt mänguna,“ kirjeldab ta. Just selline mänguline ja uudishimulik lähenemine on saatnud teda ka ülikoolis.

Oluline roll on olnud ka vanaisa mõtteteral, mis on talle siiani meelde jäänud: „Kes on aasta läbi korralikult tööd teinud ja vaeva näinud, sellel kujuneb eksam meeldivaks vestluseks õppejõuga.“ See lause võtab tema jaoks hästi kokku suhtumise, kus järjepidev töö muudab pingelised olukorrad enesekindlaks dialoogiks, mitte hirmutavaks katsumuseks.

Üldpädevused – nähtamatu vundament

Üldpädevustest rääkides nimetab Katriin esimesena suhtlemisoskust. Kuigi tema jaoks on suhtlemine loomulik – ta peab end inimeste inimeseks –, näeb ta, et see oskus ei ole enam iseenesestmõistetav.

„Telefonid vähendavad suhtlemisoskust,“ ütleb ta. Tema hinnangul on oluline oskus olla kellegagi samas ruumis ka ilma ekraani appi võtmata ning väljendada oma mõtteid nii, et teine inimene saab aru ega tunne end rünnatuna. Sama tähtis on kriitiline mõtlemine, eriti tehisintellekti ajastul. „AI võib ideid pakkuda, aga sa ei saa kõike pimesi usaldada. Pead ise õigesti küsima, lisama oma nüansid ja kaasa mõtlema.“

Koostööoskus käib tema sõnul suhtlemisega käsikäes. TalTechis on suur osa ainetest projektipõhised ning grupitöö on igapäevane. „Ükski projekt ei möödu täiesti konfliktideta,“ ütleb ta ausalt. „Eriarvamused ja ajasurve on loomulik osa protsessist, kuid just nende lahendamine arendab suhtlemis-, koostöö- ja probleemilahendusoskust – sageli märkamatult.“

Katriin usub, et eriti tagasihoidlikumatele tudengitele on projektipõhine õpe väärtuslik, sest see loob turvalise keskkonna enese avamiseks. „Vahel piisab sellest, et satud gruppi, kus teised julgustavad.“

Enda puhul peab ta oluliseks teadlikku eneseanalüüsi, olgu selleks intervjuu andmine või mõtete sõnastamine artikli jaoks. „Pärast mõtlen alati läbi, mida ütlesin ja kuidas saaks järgmisel korral paremini.“

Katriini jaoks ei ole üldpädevused midagi kõrvalist, vaid erialateadmiste alus. Hea spetsialist ei ole ainult see, kes valdab oma valdkonda, vaid see, kes oskab oma teadmisi selgelt väljendada, meeskonnas rakendada ja kriitiliselt hinnata. Just need oskused annavad teooriale tähenduse.

Hea õppimise ja õpetamise tuum: ettevõtlikkus ja vastutus

Õppimise ja õpetamise hea tava puhul kõnetab Katriini enim plokk, mis rõhutab loovust, ettevõtlikkust ja eetilisust. Tema jaoks tähendab see eelkõige julgust mõelda kastist välja. „On okei, kui sa ei tee asju ainult nii, nagu ette on öeldud. Vastupidi – uuenduslik mõtlemine on soositud ja toetatud,“ ütleb Katriin.

Igapäevases ülikoolielus näeb ta hea tava põhimõtteid eelkõige koostöös ja vastutuses. Nii õppejõudude kui kursusekaaslastega suhtlemine on loomulik osa õpingutest, kuid lõplik vastutus õppimise eest jääb alati tudengile endale. „Õppejõud loovad keskkonna, aga minu enda soov on ennast arendada,“ rõhutab ta. Tema hinnangul ei ole ülikool koht, kus kedagi „valmis tehakse“, vaid koht, kus tudeng kasutab pakutud võimalusi enda kujundamiseks.

Olulise osana toob ta välja ka pideva ja vahetu tagasiside, eriti IT-ainetes. Regulaarne tagasiside aitab mõista, mida juba oskad ja mida tuleks veel arendada. „Sa saad kohe aru, mida saaksid teha teisiti ja mida juurde õppida. Just selline pidev peegeldus toetab arengut ning annab õppimisele sügavuse,“ kirjeldab ta.

Unistus: rohkem teaduskondadeülest koostööd

Kui Katriinilt küsida, mida ta ütleks sõbrale, kes kaalub TalTechi tulekut, vastab ta kõhklemata: siin väärtustatakse praktilisust ja ettevõtlikkust. Tema kogemus näitab, et kui tudeng on valmis süvenema ja küsimusi esitama, avaneb talle rohkem võimalusi, kui esialgu arvata oskaks. Õppimine ei piirdu loengusaaliga, oluline on oskus omandatud teadmisi päriselus rakendada.

„Vahe on selles, kas sa tead teoreetiliselt, kuidas koodi kirjutada, või oskad seda päriselt teha,“ toob ta näite oma erialast. TalTechi tugevus ongi tema hinnangul see, et õpitu ei jää abstraktseks, vaid muutub praktiliseks oskuseks. Selle kõrval peab ta oluliseks ka tudengielu – kohta, kus tekivad kontaktid, areneb koostööoskus ja kujuneb kogukonnatunne. Just praktilisuse, ettevõtlikkuse ja aktiivse tudengielu kooslus loob tervikliku õpikeskkonna.

Kui aga mõelda unistuste TalTechile, kerkib esimesena esile interdistsiplinaarsus. Katriin näeb suurt potentsiaali teaduskondadeüleses koostöös. „Üks asi on teha projekte oma kursusekaaslastega, aga hoopis teine kogemus oleks teha seda koos teise teaduskonna tudengitega,“ ütleb ta. Tema hinnangul võiks projektipõhises õppes olla rohkem võimalusi, kus erinevate valdkondade teadmised päriselt kokku tuuakse.

Ta toob lihtsa näite: IT-tudengid panustavad tehnilise kompetentsiga, majandustudengid lisavad ärilise ja strateegilise vaate. Koos sünnib terviklikum tulemus. Just selline teadmiste põimumine looks realistlikuma õpikeskkonna – sarnase sellele, mis ootab ees tööelus.

Kokkuvõttes usub Katriin, et hea õppimine ei tähenda ainult faktide omandamist. See tähendab uudishimu, järjepädevust, vastutust, koostööd ja julgust mõelda kastist välja.  

TalTechi õppimise ja õpetamise hea tava on ülikooli ühine kokkulepe, mille eesmärk on toetada kvaliteetset õppimist ja õpetamist ning kujundada ühtset akadeemilist kultuuri. Hea tava keskmes on mõte, et õppimine ei ole pelgalt teadmiste omandamine, vaid koostöine arenguprotsess, kus õppijal ja õppejõul on mõlemal oluline roll.