Sonja Kõrvits bakalaureusetööd kaitsmas. Foto: erakogu

„Eesti maakoore paksust on seni uuritud suhteliselt vähe. Esmased ja suuremad uuringud on tehtud peamiselt 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses,“ sõnab TalTechi geoloogia instituudi aluspõhjageoloogia ja teaduskollektsioonide osakonna noor tehnik Sonja Kõrvits, kes on Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate eriala värske bakalaureusekraadi omanik.

Kõrvitsa sõnul on just viimaste aastate teadustaristu areng seismoloogias toonud Eestisse ja meie lähipiirkonda rohkem seismojaamu, mis on loonud uusi võimalusi maakoore paksuse uurimiseks.

Värskem lähenemine annab maakoorest selgema pildi

„Maakoores on peidus Maa hoomamatult kauge ajalugu, mille uurimine aitab paremini mõista meie planeedi sisemisi protsesse. Eesti maakoore paksust on seni uuritud vähe, kuid huvi ja vajadus aluskorra täpsema kaardistamise ja mõtestamise järele aina kasvab,“ avaldab Kõrvits.

Näiteks on tugevate ja kaugete maavärinate seismilisi laineid uurides võimalik hinnata maakoore paksust ning sügavate geoloogiliste kihtide ehitust senisest teistsuguse vaatenurga alt. „Vastuvõtjafunktsioon ehk receiver function on seismiline töötlusmeetod,“ selgitab Kõrvits. „Kaugete maavärinate lained liiguvad läbi vahevööd ja maakoort eraldava pinna. Seal toimub ka nende murdumine, mille abil on võimalik maapõue kaardistada,“ kirjeldab ta.

Eestis on tema sõnul seni uuritud maakoore paksust peamiselt gravimeetriliste, magnetiliste ja süvaseismiliste meetodite abil. „Need meetodid on sageli andnud teineteisest erinevaid ja raskesti võrreldavaid tulemusi,“ tutvustab tehnik erinevaid lähenemisi. „Viimastel aastatel on Eesti seismojaamade võrk aga oluliselt tihenenud, mis loob esmakordselt võimaluse rakendada seismoloogilisi tõlgendusi maakoore struktuuri määramiseks. Eriti üllatav oli asjaolu, et viimane avaldatud seismiline uuring Eesti maakoore kohta pärines aastast 1994,“ jätkab ta.

Maakoore täpsem uurimine aitab hõlpsamalt otsida maavarasid

Kõrvitsa tööst ilmnes, et Eesti maakoor on võrreldes muu Euroopaga kohati väga paks. Enam kui 60 kilomeetri paksune maakoor esineb lisaks Eestile veel Lätis ja Kesk-Soomes. „Keerukas struktuur näitab, et meie piirkonna geoloogiline ajalugu on väga mitmetahuline ja väärib kindlasti põhjalikumat uurimist,“ sedastab ta.

Teadmine meie maakoore paksusest ja ehitusest aitab paremini mõista Balti kilbi geoloogilist arengut, kuid sellel on ka praktiline väärtus. „Eesti maakoore paksuse hindamine aitab otsida maavarasid ning täpsemalt hinnata seismilist riski. Seismiline kaardistamine aitas ka täiendada rahvusvahelisi maakoorepaksuse mudeleid, kus seni oli Eesti kohta väga vähe andmeid,” räägib värske ekspert.

Töö aluspõhjageoloogiaga jätkub

„Mind on alati paelunud maavärinad ja vulkaanid. 11. klassis uurimistööd tehes võtsin ühendust TalTechi teadlase Heidi Soosaluga, kellega koostasin uurimistöö Islandi vulkaanist. Ta oli ja on mulle suureks eeskujuks – see mängis ka suurt rolli minu erialavalikus,“ räägib noor seismoloogiahuviline.

Kõrvitsa sõnul oli lõputöö kirjutamine üllatusi täis, nõudes ühtlasi temalt ka teatavat universaalsust. „Töö kirjutamine eeldas teadmisi Maa siseehitusest, seismoloogiast, programmeerimisest ning geoinformaatikast,“ loetleb geoloogia instituudis tehnikuna töötav Kõrvits. „Tunnen, et sain õpingute jooksul väga mitmekesise baasi geoloogia, mäenduse, aga ka andmetöötluse vallas.“

Lisainfo:
TalTechi geoloogia instituut
+372 5691 3430
geo@taltech.ee