Eesti vetes katsetati mereakadeemia simulaatoril esmakordselt kauglootsimist – lahendust, mis võib muuta meie laevaliikluse tulevikku.
Eesti Mereakadeemias valminud magistritöö tulemused näitavad, et teatud tingimustel on Väinamere laevateel võimalik laevu juhendada ka kaldalt, ilma et loots peaks pardale minema.

Väinamere ohukoht
Väinameri on üks keerulisemaid laevateid Eestis – madal, kitsas ning ilmastikutingimused muutuvad kiiresti ja ettearvamatult. Hetkel puudub seal sellise teenuse osutamiseks vajalik radarseire, laevad on nähtavad ainult AIS-seadme abil ja see ei ole piisav et tagada laevaliikluse ohutust.
2022. aasta mais sõitis Virtsu sadamast väljunud kaubalaev madalikule, kuna manöövrid tehti hilinenult. Juhtum tõi selgelt esile, et lisajärelevalve ja navigatsiooniline tugi võiksid piirkonnas olla hädavajalikud.
Mis on kauglootsimine?
Kauglootsimine (inglise keeles remote pilotage) tähendab, lootsimist, mida viiakse läbi määratud veeterritooriumil merelootsi poolt, kellel on vastava piirkonna litsents ja teadmised laeva turvalise liikumise tagamiseks, viibides positsioonil, mis ei asu laeva pardal. See eeldab nõuetekohast tehnilist varustust, side- ja navigeerimissüsteeme ning side- ja ohutusprotokolle, mis võimaldavad reaalajas situatsiooniteabe jagamist ja koordineeritud tegevust laeva kapteni ja kauglootsi vahel.
Traditsiooniliselt läheb loots laevale pardale ning nõustab kaptenit laevatee läbimisel ja sadamas kai äärde sildumisel. Kauglootsimine tähendab, et teatud tingimustel saab laeva juhtida läbi laevatee, ilma et loots läheks pardale. Sadama läheduses läheb loots siiski laeva peale.
Kauglootsimise teenust osutatakse kaldalt, kasutades olemasolevaid seiresüsteeme – AIS (Automatic Identification System), radar ja VHF-side.
„Küsimus on, kas Eestis VTS-süsteemiga (AIS, radar ja VHF-side) on võimalik pakkuda kauglootsimist ilma, et laevadele tuleks paigaldada lisavarustust,“ selgitab uuringu autor Olev Tõnismaa.
Katsetused simulaatoris ja merel
Magistritöö raames viidi läbi simulatsioonid Eesti Mereakadeemia laevasimulaatoris ning lõpuks ka reaalne laevasõit Väinamere laevateel.
Simulatsioonidest ja reaalsest laevasõidust saadud tulemused olid julgustavad: laevade liikumist oli võimalik jälgida ja juhendada kaldalt. Isegi väikesed kõrvalekalded laevateelt, mis võivad Väinamere kitsal alal viia madalikule, olid radaril ja AIS-ekraanil nähtavad juba varakult.
„Reaalse katse käigus oli näha, et ka väiksemad laeva liikumise kõrvalekalded – isegi mõnekraadised – olid simulaatori ja reaalse VTS-i monitoridelt selgelt märgatavad. See annab kaldal asuvale kauglootsimise operaatorile võimaluse anda laevajuhile infot, et korrigeerida laeva liikumist õigel hetkel,“ kinnitab Tõnismaa.
Inimfaktor ja suhtlus kui peamine risk
Kuigi tehniliselt on kauglootsimine võimalik, tõi uurimus välja, et suurimaks riskiks ei ole mitte tehnika, vaid inimfaktor.
Simulatsioonid näitasid, et:
• VTS-operaatoritel napib kogemust laevade manööverdusvõime hindamisel;
• lootsidel on vaja õppida kasutama kaldalt laeva juhtimise seadmeid (VTS-süsteemi);
• suhtlus laeva, lootsi ja VTS-i vahel on sageli ebaselge ning standardiseerimata.
Teenuse osutamiseks peavad laeva ohvitseri ja kauglootsimise operaatori vahel olema selged suhtlus- ja tööprotseduurid.
„Eduka kauglootsimise eelduseks on korralikult välja töötatud ja testitud kauglootsi töökoht, ühtlustatud suhtlusprotseduurid ning erialane väljaõpe. Kui kaldal ja laeval ei räägita „ühist keelt“, võib see viia ohtlike arusaamatusteni,“ rõhutab töö autor.
Miks see Eestile oluline on?
Kauglootsimine looks lahenduse olukordades, kus keerulistes ilmastikutingimustes saab laeva juhtida sadamale lähemale, et loots saaks turvaliselt pardale minna. See suurendaks nii ohutust kui ka efektiivsust.
Kauglootsimine sobitub hästi Eesti kui digiriigi kuvandiga – siin kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi praktiliselt ja turvaliselt. Samuti kavandatakse edasisi samme tehnoloogia arendamisel, et tagada ohutu ja tõhus merenavigatsioon.
Mis saab edasi?
Magistritöö järeldus on, et kauglootsimine on Eestis võimalik, kuid vajab veel:
• nii riiklikku kui ka rahvusvahelist regulatiivset raamistikku;
• ühtseid suhtlusprotseduure, sh standardväljendeid;
• spetsiaalset väljaõpet lootsidele;
• ja antud teenuse jaoks sihipäraselt välja töötatud kauglootsimise tööjaamu.
Digiajastu loob võimalusi taoliste teenuste arendamiseks ning paljud riigid, sealhulgas meie naabrid Soome, Rootsi ja Taani, juba tegelevad sellega – nüüd on sarnased arendused käivitumas ka Eestis.
Olev Tõnismaa magistritööd saab lugeda TalTechi digikogus.
* Artikkel ilmus Postimehe digiveebis.