Mis on meile emakeeles kõige meelepärasemad sõnad ning armsamad väljendid ning mida kohe kindlasti kuulda ei taha?

Tehnikaülikooli teadlased jagavad kõige hingelähedasemaid keelendeid.
Näiteks õppeprorektor Hendrik Vollile sümpatiseerib ütlus „Nii jätkata!“ Ta leiab, et see on ühtemoodi tunnustav, motiveeriv ja toetav, samas omab piisavalt energiat ja on jõuline!
Rektor Tiit Landi lemmikuks on: „Probleemidele on võimalik leida lahendus.“
Põhjenduseks ütleb ta nii: „Ehk ei kõla see emakeelepäeval kõige ilusamalt ja voolavamalt, kuid tänapäeval kohtame järjest keerulisemaid probleeme, mida ei tasu karta, vaid otsida lahendusi läbi koostöö, ja tihti tullakse nendest välja tugevamatena.“
Ettevõtlusprorektor Erik Puura lisab oma lemmiku: „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.“
Talle meeldib see vanasõna, sest selles on palju ilusaid õ-sid ja ü-sid ning õpetus, millest tuleks ikka ja alati kinni pidada.
Teadusprorektor Tiit Luki favoriidiks on selline sõna nagu julgustus.
Tal on tunne, et julgusest on puudu – nii ühiskonnas tervikuna, kuid ka teadlaste seas. „Üks kriis, mis teist jälitab, pidev ebakindlus tuleviku või isegi töökindluse osas. Vahest võib see vähim asi - julgustav sõna - olla suurim asi üldse. Julgustame üksteist hea sõnaga!“
Analüütilise keemia professor Riina Aava lemmikuks on aga lause: „Võõrustaja molekul saadakse külalisest malli abil tänu sulgühendi tekkele.“ Siia juurde lisab ta ka sõnade seletused:
- võõrustaja – molekul, mis saab enda sisse mahutada teise molekuli või iooni
- külaline – molekul või ioon, mis eelistab siseneda võõrustaja molekuli õõnsusesse
- mall – molekul või ioon, mille kuju järgi sünteesitakse uus molekul
- sulgühend – kompleksühend, kus võõrustaja sees on külaline
- ühend – molekul
Mittekeemikutele seletaks Aav seda pikemalt ka kohmakamalt nii: „Kui külaline käitub mallina, saab võõrustaja molekul külalise juuresolekul tekkida. Võõrustaja ja külalise kohtumisel tekib sulgühend.“ Aga olgem ausad, ühe lausena oli see tõesti luulelisem.
Värskelt teaduse elutööpreemia pälvinud tehnikateadlane ja akadeemik Jakob Kübarsepale meeldib aga võimalus ühteainsasse lausesse paigutada lühidalt kogu info metalltoodete kõikvõimalike valmistustehnoloogiate kohta: "Metalltoodete tehnoloogiad liigituvad vormiv-, subtraktiiv-, kihtlisandus- ja hübriidvalmistuseks." Ta lisab: „Üldse ei meeldi, aga vajalik oli eesti keelde tõlkida keraamikatehnoloogias kasutatavad terminid: tsirkooniasitke alumiiniumoksiidkeraamika, polükristalne tetragonaalne tsirkooniumoksiid, ütriumoksiid-stabiliseeritud tsirkooniumoksiidkeraamika, transformatsioonsitkestatud tsirkooniumoksiid jt. Eks need tehnokeraamika terminid on kohmakad ka inglise keeles, mistõttu kasutatakse ka akronüüme, milliseid võiks ka eesti keeles, otse inglise keelest võetuna, kasutama hakata. Eeltoodud järjestuse alusel inglise keeles on kasutusel akronüümidena ZTA, TZP või TPZ, YSZ ja TTZ.“