18. detsembril toimus keemia ja biotehnoloogia instituudi traditsiooniline aastalõpu sümpoosium, mis tänavu oli pühendatud loodusteaduste maja 20. aastapäevale. Sümpoosium tõi kokku nii praegused kui ka endised töötajad, koostööpartnerid ja külalised, et vaadata tagasi maja ja sellega seotud teadusvaldkondade arenguloole.
2002. aastal loodi matemaatika-loodusteaduskond ning sinna toodi ümber korraldatud keemia instituut ning geenitehnoloogia instituut. Värskelt loodud loodusteaduskonna tarbeks renoveeriti hoone aadressil Akadeemia tee 15, mis ehitati algselt Teaduste Akadeemia keemia instituudile ja jõudis hiljem ülikooli valdusesse koos asutuse viimisega Tallinna Tehnikaülikooli alla.
Oma maja saamine oli oluline teetähis, sest koos maja renoveerimisega sisustati see moodsa teadusaparatuuriga, mis avardas oluliselt võimalusi teadustööks. Teadlased alustasid 2005. aastat kaasaegsetes töötingimustes. Toidutehnoloogia valdkond kolis loodusteaduste majja 2017. aastal, mil loodi kolme valdkonda ühendav keemia ja biotehnoloogia instituut.
Sümpoosiumi avasid instituudi direktor Pirjo Spuul, Teaduste Akadeemia president professor Mart Saarma, Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Tiit Land ning emeriitrektor professor Andres Keevallik, kelle ametiajal matemaatika-loodusteaduskond loodi. Avakõnedes meenutati ka professor Erkki Truvet (1965–2020), kes oli geenitehnoloogia suuna rajaja ülikoolis, loodusteaduste maja renoveerimise üks eestvedajaid ning matemaatika-loodusteaduskonna loomise algatajaid.
Pärast avasõnu avati sümpoosiumi osalejatele maja laborid, kus teadusgrupid tutvustasid oma tööd ja laboreid. Oma tooteid esitlesid ka instituudi töötajate poolt loodud hargettevõtted SafePAS (Smagry ja Drug Hunter diagnostikaseadmed), ÄIO ja Raw Edge. Loodusteaduste maja fuajees avati ka väljapanek instituudi ajajoonest.
Pärastlõunane programm jätkus ettekannetega, kus esinesid loodusteaduste maja ja sellega seotud valdkondade arengus olulist rolli mänginud teadlased. Professor Mart Saarma rääkis teadustööst, mis sai alguse molekulaargeneetika labori loomisega 1980. aastal Teaduste Akadeemia Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) juures tema poolt. Sellest kujunes hiljem ülikooli geenitehnoloogia suuna eelkäija. Professor Tõnis Timmusk meenutas geenitehnoloogia suuna algusaegu ning oma uurimissuuna, neurotroofsete tegurite uurimise, kujunemist. Toiduõppe ja toiduteaduse arengutest kõneles professor Toomas Paalme. Professor Margus Lopp, kes oli renoveerimise ajal keemiainstituudi juht ning matemaatika-loodusteaduskonna dekaan, käsitles oma ettekandes maja uuendamise ja teaduskonna kujunemise perioodi. Professor Mihkel Kaljurand keskendus keemia ja biotehnoloogia instituudile eelnenud ajajärgule, mil ta oli 12 aasta jooksul keemiainstituudi viimane direktor kuni 2016. aastani. Dr Ivar Järving, keemia ja biotehnoloogia instituudi esimene direktor, rääkis instituudi loomise aegadest ja sellega seotud väljakutsetest.
Sümpoosiumi lõpus andis direktor Pirjo Spuul üle instituudi 2025. aasta tunnustused:
Preemia pälvis Indrek Koppel ajakirjas „Horisont“ ilmunud kaheosalise populaarteadusliku artikli eest gliiarakkude tutvustamisel ning populaarteadusliku artikli eest ajakirjas Cell ilmunud artikli "Repeat-element RNAs integrate a neuronal growth circuit" põhjal.
Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas
- Marharyta Laktsevich-Iskryk, Anastasiya Krech, Mihhail Fokin, Mariliis Kimm, Tatsiana Jarg, Timothy Noël & Maksim Ošeka ajakirjas Flow Chemistry ilmunud artikli „Telescoped synthesis of vicinal diamines via ring-opening of electrochemically generated aziridines in flow“ eest
2. Signe Adamberg, Torben Sølbeck Rasmussen, Sabina Brigitte Larsen, Xiaotian Mao, Dennis Sandris Nielsen, Kaarel Adamberg ajakirjas iScience ilmunud artikli „Reproducible chemostat cultures to minimize eukaryotic viruses from fecal transplant material“ eest
Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas
- Mahendra K. Mohan, Oleg Silenko, Illia Krasnou, Olga Volobujeva, Maria Kulp, Maksim Ošeka, Tiit Lukk, Yevgen Karpichev ajakirjas ChemSusChem ilmunud artikli „Chloromethylation of Lignin as a Route to Functional Material with Catalytic Properties in Cross-Coupling and Click Reactions“ eest
Laura Tamberg õppeaine „Molekulaar- ja rakubioloogia tehnoloogiad“ praktikumi osa kaasajastamise ja olulise parendamise eest
Annela Avarlaid panuse eest õppeainete „Molekulaar- ja rakubioloogia“, „Laboratooriumi praktika keemias ja biotehnoloogias“ ning „Ametipraktika“ olulise parendamise eest.
Tänusõnad: Kaisa Orgusaar ja Petri-Jaan Lahtvee, Kristel Vene, Cecilia Sarmiento ning Yevgen Karpichev ja Dzmitry Kananovich
Tunnustati hargettevõtete asutajaid: Kristel Vene (RawEdge), Petri-Jaan Lahtvee (ÄIO) ning Jekaterina Mazina-Šinkar (SafePAS)