Doktoritöö esimene publikatsioon „Kriisiaegne Lääne aktsiaturgude nakkuslikkus Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudele aastatel 2008 kuni 2012“ uurib Euroopa finantsturgude lühiajalisi koosliikumisi globaalse finantskriisi ajal. Tulemused näitavad, et ajal, mil finantsturud olid finantskriisist tingituna väga volatiilsed, suurenesid ka korrelatsioonikordajad analüüsitud börsiindeksite vahel hüppeliselt. Suurimad keskmised korrelatsioonitasemed saavutati Lehman Brothers’i pankroti ja Euroopa võlakriisi ajal, kui Kreeka taotles finantsabi. Need järsud tõusud on ajutised ja iseloomustavadki finantsturgude lühiajalisi koosliikumisi. Teisisõnu, isegi kui finantsturgude koosliikumine lühiajaliselt suureneb, ei pruugi finantsturud olla omavahel püsivalt integreeritud. Ajutised tõusud on pigem tõendus finantskriiside nakkuslikkusest, mitte pikaajalisest stabiilsest seosest finantsturgude vahel.

Doktoritöö teine publikatsioon „Balti aktsiaturgude integratsioon arenenud aktsiaturgudega“ käsitleb finantsturgude pikaajalisi koosliikumisi. Artiklis kontrollitakse, kas Balti riikide aktsiaturgude ja valitud riikide aktsiaturgude vahel esineb ajavahemikus 2005-2015 kointegratsioon ehk pikaajaline stabiilne tasakaaluseos. Esiteks tõestab analüüs, et Rootsi ja Balti aktsiaturgude vahel esineb kointegratsioon. See oluline tulemus näitab, et isegi kui aktsiaturud liiguvad ajutiselt erisuunaliselt, taastub varem või hiljem tasakaaluline liikumine. Teiseks annab analüüs kinnitust sellest, et igasugune šokk Rootsi aktsiaturgudel kandub üle ka Balti aktsiaturgudele. Šokke ja finantskriise, mis kanduvad üle kointegratsiooni tõttu, ei saa pidada nakkuslikeks. Tulemused näitavad ka seda, et Balti aktsiaturgudel puudub pikaajaline tasakaalu seos teiste arenenud aktsiaturgudega. Seega pakuvad Balti riikide aktsiaturud arenenud aktsiaturgudele portfelli hajutamise võimalusi.

Doktoritöö kolmas publikatsioon „Optimaalne valuutariski maandamine ja „carry“ tehingud“ otsib vastust küsimusele, kuidas saaksid institutsionaalsed ja riskikartlikud investorid vähendada finantsturgude koosliikumiste mõju välisriikide võlakirjadesse investeerimisel. Artiklis kontrollitakse, kas ja millises ulatuses saab vähendada välisriikide võlakirjadest koosneva portfelli volatiilsust valuutariskide maandamise abil. Artiklis näidatakse, et valuutariski maandamisel väheneb välisriikide võlakirjade portfelli volatiilsus märkimisväärselt. Parim riski ja tulususe suhe saavutatakse valuutariski optimaalse maandamise korral. Lisaks näitavad tulemused, et optimaalselt maandatud portfelli puhul on optimaalsed valuutariski maandamise tasemed ja võlakirjade intressitasemed omavahel negatiivselt seotud - mida kõrgem on tulusus, seda madalam on optimaalne valuutariski maandamise tase.

Juhendaja: professor Karsten Staehr (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid: kaasprofessor Anita Suurlaht (Dublini Ülikool, Iirimaa) ja professor Christopher Hartwell (ETH Zürich, Šveits).

Doktoritöö on saanud toetust projektide “Majandussüsteemi fluktuatsioonid Kesk- ja Ida-Euroopas: Põhjused, tagajärjed ja väljakutsed” (grandi nr SF0140059s12) ning “Majanduskriisid Euroopas: informatsioon, riskid ja valitsuse poliitika” (grandi nr B45/2015) raames.

Doktoritöö täistekst on leitav TalTech raamatukogu digikogust: [link]