TalTechi magistrant Silvia Šults teab omast kogemusest, kuidas ülikoolis omandatud teadmised jõuavad reaalsetesse projektidesse ja aitavad kujundada jätkusuutlikke energiasüsteeme. 

Elektrijaama lummuses

Silvia huvi energiatehnoloogia vastu sai alguse ühest elektrijaama külastusest. „Jõudsin äratundmiseni, kui nägin esimest korda elektrijaama seestpoolt,“ meenutab täna Estancis noorem-soojusinsenerina töötav Silvia. „Mäletan, et kogu tootmisüksus tundus tohutult suur ja muljetavaldav, aga ausalt öeldes ei saanud ma tol hetkel eriti aru, mis seal täpselt toimub“. 

See algne segadus ja lummus muutusid ajapikku sügavaks huviks. Bakalaureuseõppes keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia erialal valis ta oma õppesuunaks energeetika, kuna selle tuleviku väljavaated tundusid kõige põnevamad. Silvia tõdeb, et tema jaoks on kõige üllatavam energeetikahariduse juures see, kui erinevatel ametikohtadel on võimalik töötada. 

Teooriast praktilise kireni

Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõppes õpitakse muu hulgas energiasüsteemide projekteerimist, soojusülekannet, termodünaamikat, energiatõhusust ning taastuvenergia lahendusi. Läbi praktiliste projektide ja koostöös ettevõtetega valmistatakse lõpetajad ette keerukate energiasüsteemide arendamiseks ja juhtimiseks.

Magistriõpingute juures meeldibki Silviale kõige enam selle praktilisus. Kui bakalaureuseaste ladus teoreetilise vundamendi, siis magistriõppes avanes võimalus rakendada need teadmised päriselulistes projektides. Üks raskemaid katsumusi oli soojuslevi õppimine, mis on küll teoreetiliselt süvitsiminev ja keeruline, kuid samas kogu valdkonna kriitiline alustala.

Kõige väärtuslikumaks oskuseks peab Silvia aga midagi muud kui teoreetiliste valemite tundmist. „Ma arvan, et enim on arenenud minu probleemilahenduse oskus. Inseneritöö ongi suuresti mingile probleemile lahenduse otsimine või välja mõtlemine.“

Tööelu on iga päev erinev

Silvia sõnul ei ole tööelu soojusenergeetikas sugugi üksluine. Täna tegeleb ta Estancis toru-kimp tüüpi soojusvahetite soojusarvutuse ja disainiga ja on oma tööga väga rahul. Selles töös kohtuvad ülikoolist kaasa võetud teadmised hüdro- ja termodünaamikast reaalse tootmise vajadustega.
„Töö juures meeldib mulle see, et iga projekt on erinev ja iga päev on uued väljakutsed,“ kirjeldab ta oma senist kogemust. Soojusvahetid on komplekssed seadmed, kus tuleb arvestada nii vedelike voolamist kui ka soojusvahetuse peensusi, mistõttu on iga uus ülesandepüstitus unikaalne.

Eriala lõpetajad töötavad näiteks energiatootmisettevõtetes, kaugkütte- ja jahutussüsteemide arendamisel, tööstusettevõtetes, projekteerimisfirmades, konsultatsioonisektoris ning taastuvenergia valdkonnas. Kasvav vajadus energiatõhususe ja kliimaneutraalsuse lahenduste järele suurendab spetsialistide nõudlust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Kolm suurt väljakutset ja tulevikuvaade

Eesti ja Euroopa energiasüsteemid läbivad kiireid muutusi – suureneb taastuvenergia osakaal, arendatakse energiasalvestust ning otsitakse võimalusi vähendada fossiilkütuste kasutamist. See kasvatab nõudlust spetsialistide järele, kes suudavad uusi lahendusi projekteerida ja olemasolevaid süsteeme ümber kujundada.

Soojusenergeetikud on need, kes peavad leidma lahenduse kohalikule suurimale energeetika-trilemmale: kuidas saavutada korraga varustuskindlus, taskukohane hind ja keskkonnasäästlik tootmine. See nõuab vanade süsteemide kaasajastamist ja suuri investeeringuid, et liikumine jätkusuutlikuma tuleviku suunas ei toimuks tarbija rahakoti arvelt.

Kui Silvialt uurida, miks võiks üks noor valida just energiatehnoloogia tee, vastab ta: „Energeetikateadmistega inimesi on alati vaja. Eriti lähitulevikus, kui energiatootmine peab muutuma jätkusuutlikumaks. Ja vastupidiselt levinud arvamusele ei ole see valdkond üldsegi „kuiv“. Meie erialal on vaja palju loovust, sest uute asjade väljamõtlemisel pole tihtipeale kindlat reeglistikku ning ei piisa vaid teoreetilistest teadmistest,“ rõhutab ta. 

Energia on üks olulisemaid valdkondi nii Eesti majanduse kui ka kliimaeesmärkide seisukohalt. Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõpe annab võimaluse osaleda nende väljakutsete lahendamises ning kujundada süsteeme, millest sõltub tuhandete inimeste igapäevaelu.

Tutvu erialaga

Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud.