„Teenusedisain TalTechis?!“ on reaktsioon, mida kogen tihti, kui räägin inimestele oma tööst ülikoolis. Eelarvamuslikult on disain miski, mis käib pigem kunstikooli juurde, sõna „teenus“ ajab aga inimesed lõplikult segadusse. Alles peale pikka selgitust ilmneb, et disaini tööriistad sobivad suurepäraselt nii inseneeria- kui ka ettevõtlusõppe juurde ning järjest rohkem tundub, et juba lähitulevikus saab sellest nende lahutamatu osa.
Jana Kukk, D.Labi projektijuht | Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Kui võtta mõne sõnaga kokku, siis disaini peamine eesmärk on luua lahendusi, mis on tõhusad, kasutajasõbralikud ja majanduslikult ratsionaalsed. Sisuliselt on tegemist tööriistakastiga, mis võimaldab leida lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele läbi struktureeritud protsessi. Kui stereotüüpselt võib disain eelkõige seostuda loovusega, siis reaalsuses on see pigem analüütiline meetod.
Loomulikult ei puudu protsessist ka loovuse dimensioon, kuid disainerid defineerivad seda eelkõige kui oskust luua valdkondadevahelisi seoseid ja kasutada olemasolevaid teadmisi uues kontekstis. Teisisõnu – see on sobivaim tööriist valdkondadeülese koostöö vahendamiseks ja koosloomeks. Disaini kasutusala on lai: seda kasutatakse nii tehnoloogiliste lahenduste kui ka ärimudelite arendamisel – pole sellist ala, kus disainimetoodikast poleks abi.
Disaini peamine fookus on kasutajakesksus. See võimaldab lahendada kõige olulisemat küsimust nii teadlase kui ka ettevõtja jaoks: kuidas teha lahendus kasutajale võimalikult väärtuslikuks. Ärikontekstis tähendab see, et läbi kliendikeskse arenduse tagatakse majanduslik jätkusuutlikkus. Tehnoloogilise arengu kontekstis aitab disain defineerida vajalikku funktsionaalsust ja vormida optimaalne kasutajakogemus. Ka avalik sektor on kogenud disaini positiivset mõju: läbi inimesekeskse arenduse luuakse mõjusamad lahendused ja vabanetakse ebavajalikust keerukusest.
Veebruarist 2020 tegutseb TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudis teenusedisaini labor d.Lab. Labori peamine ülesanne on aidata organisatsioonidel lahendada argipäeva väljakutsed, tuues kokku ettevõtted ja teadlased ning juhtides koosloomet läbi disaini metoodika. Kuigi d.Lab ei ole veel aastatki vana, on sellel juba ette näidata kõnekaid edulugusid. Käesoleva aasta kevadsemestril lahendasid tudengid Tallinna Lennujaama ärilisi väljakutseid, sügissemestril koostöös Nurkse instituudiga keskenduti Tallinna linna liiklusprobleemidele, juba varasemalt alanud koostöö Eesti Rahvusraamatukoguga on toonud kaasa hüppelise kasvu klientide rahulolus raamatukogu teenustega.
Hoolimata pikaaegsest kogemusest (dotsent Anu Leppimani eestvedamisel on valdkond saanud esimese tutvustuse TalTechis juba ligi kümme aastat tagasi) on d.Labi uurimisrühma teaduspagas kogunud tähelepanu just viimastel aastatel. Selle peamine põhjus on asjaolu, et teenusedisaini meetodid on tõestanud ennast praktikas ja nende rakendamist on hakanud populariseerima ka globaalsed innovatsiooniliidrid. Siinkohal rõhutan, et TalTech on unikaalses positsioonis: ühendades ühe katuse all äri-, tehnoloogia- ja avaliku sektori kompetentsi on ülikoolil erakordne potentsiaal välja töötada lahendusi, mis on kasulikud, kasumlikud ja kasutatavad.
Selle kõige valguses on teenusedisainilabor d.Lab avatud nii koostööprojektideks kui ka huvilistele, kes sooviksid omandada esmast teadmist disaini tööriistadest ja nende kasutamise võimalustest oma igapäevatöös.