Katri Mägi

Euroopa on praegu tegemas jõulist rohelist pööret. Samad teemad –keskkonnakaitse, põlevkivi kasutamise ja CO₂ heitmete vähendamine, energiakriis, taaskasutus ja loomakaitse olid kuumad juba 1980. aastate lõpus. Seda nii Eestis üldiselt kui ka TPIs ja Tallinna Polütehniku veergudel.

Eesti roheline liikumine loodi vastukaaluks tollasele ametlikule võimule Eestis. Rohelised nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks loodushoiu igasuguse riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. Jaanuaris 1988 toimus TPIs konverents keskkonnakaitse probleemide insenerlahendustest. Päevakorral oli mure tööstusjäätmete pärast, mida pole kuhugi panna. Teadvustati, et keskkonnakaitse kui teadus hakkab tõenäoliselt toetuma just keemia- ja bioloogiaalasele haridusele, samas tõdeti, et meie ülikoolis on puudu ökoloogiaalased õppekavad.

Kuni küpsesid programmid, tuli TPI tudengeil end ise harida, selleks pakkusid võimaluse keskkonnaaktivisti Peeter Liivi juhitud A-klubi ökoloogiapäevad. Ühel sellisel ökopäeval tekkis väga elav vaidlus jalgratta kui liiklusvahendi kasutamise perspektiividest Tallinnas. Toonane majandusteaduskonna üliõpilane, hilisem tuntud liiklus­guru Kirill Teiter nimetas toona oma ideid pööraseks, aga täna on jalg- ja tõukerattad meie linnapildis kindlalt kohal.

Tärkava rohelise liikumise raames mõtlesid entusiastlikud tipikad ka loomade kaitsele. Jõudude nappusest soovitas tuntud loodusemees Fred Jüssi keskenduda linnaloomade kaitsele. Otsustati organiseerida vastavateemaline lehekülg Õhtulehes. Täna moodustavad haljasalad ja pargid Mustamäe pindalast pea poole ning on loomulikuks elukeskkonnaks paljudele linnu- ja loomaliikidele.
(Hallik, 1988, lk 2)

Viimasel ajal on meedias elavalt arutletud, kas eelistada suveaega või talveaega. Euroopa Liidus on suur toetus kellakeeramise lõpetamisele, aga nagu ikka, võtab otsusele jõudmine palju aega. TPIs katsetati vööndiajale üleminekut juba 1988. aastal, mil 21. septembril kehtestati üheks päevaks vööndiaeg. Üritus leidis positiivse vastukaja nii üliõpilaste, õppejõudude kui ka teenistujate seas. Rektor Boris Tamm oli oma sõnul 130% vööndiaja poolt. Moskva ametkonnad olid muidugi arvamusel, et „dekreediaeg“ jäägu ikkagi kehtima. Tudengite initsiatiivgrupp lubas siiski uurida võimalust korraldada õppetöö TPIs vööndiaja järgi. Mõisteti, et asi ei ole sugugi ainult vööndiajas ning ees seisab suur ja vastutusrikas ülesanne selgitada venekeelsele tudengkonnale kõiki Eesti suveräänsuse taotlusega seotud küsimusi.
(Hanko, 1988, lk 3)

Peeter Liivi sulest ilmus Tallinna Polütehnikus tipikatele mõtteaineks roheline koodeks, milles ta kutsus üles säästvale eluviisile. Mõned üle 30 aasta tagused üleskutsed on hämmastavalt aktuaalsed.

Vältigem ühekordse kasutusega pakendeid, boikoteerigem kaupu, mille pakendina saaks kasutada ka korduvkasutustaarat.

Nõudkem tänavakaubanduses kasutatavate kartongtopsikute, võileivaaluste jms asendamist korduvkasutusnõudega.

Eelistagem võimalikult vähese energiatarbega majapidamisseadmeid.

Nõudkem reguleerimiskraanide paigaldamist kõigile radiaatoritele.

Nõudkem alternatiivsete energiaallikate, näiteks tuulegeneraatorite, kiiremat kasutuselevõtmist.

Nõudkem võimalikult kiiremat üleminekut mahepõllumajandusele, nii säilitaksime tulevastele põlvedele puhta mulla ja põhjavee.

Nõudkem klaasi- ja plastjäätmete konteinerite paigaldamist elukohtadesse ja elanikelt ohtlike jäätmete (patareid, vanad ravimid, värvid, õlid, elavhõbedakraadiklaasid jms) vastuvõtu korraldamist.

Mälugem toit korralikult läbi, sest see võib vähendada meie toiduvajadust kuni kaks korda.

Tarbijalik eluviis, sealhulgas massimood, hävitab loodust ja elukeskkonda, seepärast vältigem ületarbimist. Kasutuna seisvad riideesemed viigem komisjonipoodi või vanakraamiturule, ka tasuta ära andmiseks.

Algatagem asjadevahetuspäevi oma trepikojas, majas, töökohas, koolis, eriti sobiv on see lastekaupade puhul. 
(Liiv, 1988, lk 4)

Järgmises ajalehenumbris ilmus TRÜ žurnarebase Andrus Kivirähi vastus Peeter Liivi koodeksile, kus ta kogu teema mõnusalt üle vindi keeras ja nii mõnedki pikantsed punktid lisas. Näiteks küsis ta, kas on mõtet rääkida vee kokkuhoiust inimesele, kes eladeski ei võta suhu midagi veinist lahjemat. Kindlasti olevat vaja koodeksisse lisada järgnevad üleskutsed:

Joogem alati pits põhjani, samuti ärge põlake seda teha teiste eest, kes seda ise ei märka. Taotlegem vastavate meelespeade ja näitematerjalide ülesseadmist töökohtades.

Hoidugem klaaside kokkulöömisest – nii võib maha tilkuda paljugi joomiseks kõlbulikku.
(Kivirähk, 1988, lk.4)

Veganlus tuli TPIs päevakorda juba 1980ndate lõpus. Juunis 1988 kogunesid aulasse hingelt „rohelised“ tipikad. Koostati TPI Rohelise Foorumi üleskutse kõigile tipikatele, kus muuhulgas nõuti tudengisööklasse taimetoidu menüüd, lisaks võimalust kultuurseks einestamiseks noa ja kahvliga, suitsetamise keelustamist TPI peasissekäigu ees ja prügikaste koridoridesse.
(TPI roheliste initsiatiivgrupp, 1988, lk 3)

1988. aasta suvel toimusid lauluväljakul revolutsioonilised öölaulupeod ja meeleolu oli ülev, kuid Tallinna Polütehniku 3. juuni numbrist leiab ka veidi pessimistlikuma luuletuse. Autoriks väike Margus teiselt kursuselt, kes pidas arvatavasti silmas delegaatide „vabu“ valimisi NLKP parteikonverentsile Moskvas.

„Onud Edgar, Tiit ja Siim
tahvad teha nii, et siin
oleks elu hea ja tore,
ära kaoks kõik paha-kole.
Oma mõtetega nad
Moskva minna soovivad.

Entel-tentel-trika-trei
valimised tehtud meil:
lukksepp Petja, lüpsja Lea
on meil ikka esireas.
Onud nii ei saandki minna
mõtetega suurde linna.“

(Entel-Tentel..., 1988, lk 4)

Vähem kui pool aastat jäi suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmiseni. Veidi üle aasta Tallinna Tehnikaülikooli nime taastamiseni 21. juulil 1989. Ülikooli ajaleht ilmus uue nimega Tehnikaülikool lugejate ette 1989. aasta sügissemestri alguses. ■

KASUTATUD ALLIKAD:

Entel-Tentel... (1988). Tallinna Polütehnik, 20, lk. 4.

Hallik, A.-M. (1988). Jaanuarist veebruari. Tallinna Polütehnik, 4, lk. 2.

Hanko, K. (1988). Noorsooühingus. Tallinna Polütehnik, 26, lk. 3.

Kivirähk, A. (1988). Roheline eluviis. Tallinna Polütehnik, 27, lk. 4.

Liiv, P. (1988). Roheline koodeks. Tallinna Polütehnik, 24, lk. 4, järg Tallinna Polütehnik, 26, lk. 4.

TPI roheliste initsiatiivgrupp. (1988). TPI Roheline Foorum. Tallinna Polütehnik, 22, lk. 3.