Külalised said teada, et Eesti eeliseks on võimalus kasutada plastjäätmete töötlemiseks tööstuslikus skaalas toimivat tehnoloogiat. Muuhulgas on tahke soojuskandja kasutamisel põhinev protsess vähem nõudlik materjalide eelneva sorteerimise ja pesemise osas.

„Laboris oleme oma arendustööga liikunud puhaste individuaalsete materjalidega eksperimenteerimiselt reaalsete jääkmaterjalide töötlemisele. Nendeks uuteks materjalideks on näiteks kunstmuru, poroloon, tuulikulabad, ja konveierilindid,“ selgitas Põlevkivi Kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk.

Kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori juhataja Olga Pihl selgitas keskkonnaministrile ja Riigikogu liikmetele Dmitri Dmitrijevile ja Igor Kravtšenkole jäätmete suuremas koguses pürolüüsiprotsessis kasutamist ning lisas, et jäätmete osakaalu suurendamisel töödeldavas segus on kindlasti vajalik ka tehnoloogilise protsessi täiendav häälestamine.

Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on esmatähtis 2050. aastaks võetud kliimaeesmärkide täitmine. Ta peab põlevkivi kui oma riigi ressursi väärindamist vajalikuks, aga samamoodi ka jäätmete ümbertöötlemist tagamaks parema ringlussevõtu. "Kogemus ja kompetents, mida oleme tänu põlevkivile omandanud, aitab lahendada innovaatilisel teel probleeme, mis pole otseselt põlevkiviga seotud," ütles Savisaar.

Kompetentsikeskuse juhataja sõnul võib väita, et plastjäätmete ümbertöötlemine pürolüüsiprotsessiga aitab kindlasti saavutada jäätmete ringlussevõtu eesmärke. „Selleks tuleks täna koospürolüüsist saadavat õli ja gaasi kasutada uute toodete tooraineks,“ lisas Pirk.

Tallinna Tehnikaülikool tunnustas veebruaris 2021. aasta parimaks arendustööks Põlevkivi Kompetentsikeskuse koospürolüüsi uuringuid, mis keskendusid põlevkivi ja teiste orgaaniliste materjalide koostöötlemisele ning saadavate produktide omaduste uurimisele – et luua ringmajanduse toel uus kõrge lisandväärtusega tööstusharu.