Esimene neist on veebipõhine platvorm, mis toob metsamaterjaliturul tegutsevad ettevõtted ühte keskkonda. Platvormil saavad metsamaterjali ostjad mugavalt jagada ja muuta üldist ostuinfot ning pakub võimalust ka erikokkulepeteks. Woodspot vähendab ettevõtete ajakulu info otsimisele ja võimaldab tulusamaid tehinguid.

Woodspoti tiimi kuuluvad teiste seas TalTechi IT süsteemide arenduse bakalaureuse tudeng Kevin Janson ja TalTechi ärinduse tudeng Risto Vaher. Kevin, kes töötab lisaks veel IT Kolledžis labori assistendina, leiab, et ülikoolis õppides on kõige toredam, kui erineva teaduskonna tudengid saavad seljad kokku panna ning lahendada reaalseid probleeme. Intervjuus avab ta, mida tähendab idufirma Ajujahis osalemine, millised on projekti raskuskohad ja kuidas aitab IT-teaduskonnas õppimine tal Woodspoti arendada.

Mida arvad, miks just teie platvorm Ajujahi 12 parema hulka pääses?
Seda on raske öelda, kuna Ajujaht ole omamoodi konkurss, kus ei tea kunagi, kes edasi pääseb ja kes mitte. Nähtavasti lahendame reaalset probleemi, kuid samas teame, et selle lahendus on raskem, kui arvame. Kuid mis seal ikka, proovima peab, kuna see on idufirma loomise alus. Kuivõrd tegemist on meie esimese idufirmaga, siis kaotada ei ole midagi, kuna teadmised ei kao kusagile. Arendajatel on selles vallas alati tööd ja maksab nii positiivne kui ka negatiivne kogemus. Olen aru saanud, et ka ettevõtjate jaoks on suur väärtus arendajad, kes suudavad end panna kliendi kingadesse. 

Millised on olnud platvormi loomisel peamised raskuskohad just tarkvara loomise seisukohast?
Kuna mul endal puudub veel kogemus software as a service (tarkvara, kui teenus) toote loomisega, siis on ise vaja palju õppida, kuna selle kohta käiv kursus tuleb alles läbida. Lisaks on turg ise keerukas ja seega tuleb ka toode keeruline, mis seal salata.

Millega oled platvormi luues eriti rahule jäänud?
Kuna hetkel ehitan MVP-d, ehk kõige minimaalsemat toodet, millega minna turule ning saada tagasisidet, siis olen rahul, et saan kaasata endast targemaid tudengeid. Arvan, et ülikool võiks taolistele projektidele rohkem tähelepanu pöörata ja kaasa aidata. Minu jaoks ongi kõige toredam, kui erineva teaduskonna tudengid saavad seljad kokku panna ning lahendada reaalseid probleeme. Mul on paar head mõtet tekkinud, kuidas see võiks välja näha. Ei tasu enam arvata, et IT inimesed on patsiga poisid, kellega on raske suhelda nagu mõni stereotüüp väidab. Tuleb ise tegus olla ja silmad lahti hoida!

Kuidas IT Kolledžis saadud haridus on platvormi luues sind parimal moel aidanud ja toetanud?
Mulle meeldib meie väike ja toetav kollektiiv. Olen eriti tänulik õppejõududele, kes on lubanud mul nende aine raames tegeleda oma projektiga. Nii on endal huvitavam ainet õppida ning reeglina tulevad ette probleemid, mida loengus olles ei käsitleta. Siis on hea kohe endast targemalt inimeselt nõu küsida. Võib olla olen mõned õppejõud oma küsimustega ka juba ära tüüdanud?

Milline on olnud klientide tagasiside?
Eks idufirma reegel on, et klient ei tea, mida ta tahab. Kui talle oma ideest räägid või tutvustad juba klikitavat toodet ja mugandad selle kliendi soovidele vastavaks, siis ei tasu kriitikat alati liiga tõsiselt võtta. Sellel teemal kõnetab mind Eric Riesi raamatust „Lean Startup“ saadud mõte, et ehita-mõõda-õpi.