Juunis sai maailma väärtuslikumaks börsifirmaks kiibitootja Nvidia, põhjuseks plahvatuslik nõudlus tehisintellekti toimimiseks vajalike kiipide järele. Euroopa Liit on tunnistanud omaenda kiipide vajadust. Võimalus oleks ka Eestil – ent me ei haara sellest kinni, leiab TalTechi professor Jaan Raik.
Nvidia edu pole juhuslik. Tänapäeval läheb kiipe vaja igal pool – nutikellades, autos, rahakoti vahele pressitud kaartides, viimasel ajal plahvatuslikult levima hakanud tehisintellektirakendustes. Seejuures sõltub kiipide disain rakendusest ja nõnda ei saa näiteks käekella kiipi valvekaameras väga hästi kasutada.
Kiibitehnoloogia pole aastakümnetega oluliselt muutunud – endiselt kasutatakse fotokeemilisi protsesse. Kõvasti on muutunud aga mõõtmed ja parameetrid. Professor Raik meenutab, et kui 1990. aastatel tehnikaülikoolis kiibilaboriga alustades olid esimese seal loodud kiibi mõõtmed ühe mikroni kandis, siis tänapäeval on mõõtühikuks tuhat korda väiksem nanomeeter. „Kui me mõtleme kiibi pindalale, siis samale pinnale saab panna tuhat korda tuhat ehk miljon korda rohkem asju kui algusaegadel,“ sõnab Raik.
Euroopa kuulutas läinud aastal välja plaani kulutada 43 miljardit eurot kiibitehnoloogia arendamisele. Kiibiakt (European Chips Act) näeb ette turuosa suurendamist 20 protsendini. Põhjuseid selleks leiab. „Hiljutised autode või meditsiiniseadmete tarneraskused tulenesid kiipide vähesusest. Mõnel juhul tuli tehas sootuks kinni panna,“ selgitab Euroopa Komisjon kiibiakti vajadust oma kodulehel. Plaan näeb ette ka kiibitehase rajamist Euroopasse, mis vähendaks sõltuvust teistest piirkondadest.
Täismahus artiklit loe portaalis Trialoog.