Tallinna Tehnikaülikool

Selle aasta lõpuks saab TalTech kolm stsenaariumit, kuidas ja milliste mõjudega on võimalik jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalsuseni. Rektor Tiit Landi initsiatiivil alustas tegevust kliimaneutraalsuse teekaardi töörühm, mida juhib akadeemik Jarek Kurnitski.

linnak taltech

Prof. Jarek Kurnitski sõnul on teekaardi koostamine jaotatud kaheksasse valdkonda ning kaasatud on juhtivad teadlased kõigist teaduskondadest, samuti tugistruktuuri üksused. Teekaardi koostamise juhtrühma kuuluvad prof. Jarek Kurnitski, Helen Sooväli-Sepping, Riina Uska, Betra Leesment, Madis Margus, Kaja Kuivjõgi, Kerli Kirsimaa, prof. Kati Kõrbe, Kristel Vene, prof. Erkki Karo. 

„Meie ülikoolis tegeleb teadlaskond igapäevaselt keskkonnajalajälje vähendamise metoodikate ja tehnoloogiate väljatöötamisega. Soovime eeskuju näidata Eesti ühiskonnale, kuidas on rohepööret võimalik ellu viia oma tegevusi keskkonnakriteeriumidest lähtuvalt mõõtes ning arvestades,” sõnas rektor Tiit Land. 

Milliseid hooneid vajab tuleviku õpikeskkond? 

Esimesena arvutatakse nullstsenaarium ehk nn baasjoon, mille puhul ülikool ei tee mitte midagi ja KHG (kasvuhoonegaaside) jalajälje vähenemine toimub vaid energiakandjate eriheitetegurite ehk tsentraalse energiatootmise arengute tõttu. „Baasjoon loob võrdlusmomendi kavandatavate tegevuste mõju hindamiseks,“ selgitas Kurnitski. 

Optimaalse teekaardi leidmiseks arvutatakse kolm stsenaariumit, mis sisaldavad erinevas mahus ja rõhuasetusega meetmeid ülalnimetatud valdkondades. „Arvestades meetmete maksumusi ning kaasnevaid mõjusid, saame leida võimalikult kulutõhusa ja positiivsete kaasnevate mõjudega meetmete ja tegevuste kogumi, mis võiks moodustada ülikooli teekaardi kliimaneutraalsesse tulevikku,“ rääkis Kurnitski. 

Ta toob välja olulise väljakutse: missugust õpikeskkonda ja -taristut Tehnikaülikool vajab aastal 2035? „KHG heite arvutamiseks peame teadma, kas tuleb ehitada mõni uus õppehoone või jääb hoopis mõni olemasolev üle. Seega töö edukaks teostamiseks peame hoidma kätt pulsil kaasaegse ülikooli õppimisviisidel ja õpetamismeetoditel, mis seab raamistiku meie tööle,“ tõdeb akadeemik Jarek Kurnitski. 

Tänane seis on kaardistatud 

2022. aasta andmete põhjal tehti prof Kimmo Lylykangase juhtimisel TalTechi kasvuhoonegaaside inventuur. Ülikooli süsinikujalajäljeks oli 2022. aastal 27 400 tCO2ekv, mis jagunes järgmiselt: 

  • Hoonete energiakasutus 66,8 % 

  • Liikumine 18,1 % 

  • Sisseostetud teenused 14,6 % 

  • Toit 0,2 %

  • Jäätmed 0,2 % 

  • Vesi 0,0 %

Siin on näha kolm põhilist valdkonda, millest KHG jalajälg moodustub, kuid Kurnitski sõnul tuleb arvestada andmete puudulikkusest tulenevaid moonutusi, eelkõige toidu ja liikuvuse teemal. Andmete kättesaadavuse parandamine ja kogumise automatiseerimine on eraldi eesmärk nii teekaardi juhtrühmale kui ka iga-aastase KHG inventuuri koostajatele – mida põhjalikumalt teame kõigi oma tegevuste mõju, seda paremini saame neid optimeerida. 

Laeb infot...