Kristina Traks | Foto: Koenigsegg

Koenigsegg on tuntud kui maailma kiireimate autode valmistaja. Üsna noor ettevõte kehastab klassikalist väikeettevõtte kasvamise lugu. Nimelt nägi Christian von Koenigsegg väikese poisina filmi Pinchcliffe Grand Prix, mis rääkis superauto ehitamisest. Christianit võlus see teema niivõrd, et aastal 1994 asutas 22aastane noormees omanimelise ettevõtte plaaniga valmistada just superautosid. Esimene prototüüp valmis tänu tema isiklikele säästudele ning meeskonnas oli vaid paar mehaanikut, kellest üks töötab ettevõttes siiani. Aastate jooksul on Koenigsegg kordades kasvanud ja võitnud hulgaliselt tiitleid. Koenigsegg Agera RS on alates 2017. aasta novembrist üks maailma kiiremaid tootmises olevaid autosid. Nevada testsõidul mõõdeti Agera RSi keskmiseks kiiruseks 446,97 km/h.

Veerandsajandi jooksul on Koenigseggis palju muutunud. Tõsi, see, et autod valmivad suuresti käsitööna, mitte ei sõida maha moodsalt tootmisliinilt, on jäänud samaks. Väga olulist rolli mängib ettevõtte edu- ja kasvamisloos aga just digitaliseerimine, arvutisüsteemid ja programmeerimine.

Digipöördest või ka digirevolutsioonist on räägitud juba aastaid, kuid ometi on ka ettevõtjate hulgas neid, kes sellesse kahtlevalt suhtuvad või leiavad, et nende ettevõte saab ka ilma hakkama. Mida te kahtlejatele ütlete?

On tõsi, et digitaliseerimisele on vastuväiteid ning peamine neist puudutab investeeringu suurust. Eriti väikeettevõttele võivad tehnoloogiad tunduda kallid, seda enam, et siiani on ju ilma hakkama saadud. Samas on selge, et panustamine digisüsteemidesse tasub ära suureneva efektiivsuse tõttu. Mõistlik oleks hinnata igat olukorda eraldi ning lisanduva efektiivsuse seisukohast.

Loomulikult on kõigepealt vaja muuta mõtteviisi – olla avatud digiuuendustele ja uutele tehnoloogiatele. Mõista, et tegemist on vältimatu asjaga. Kindlasti ei puuduta digipööre ainult suuri tööstusettevõtteid, ka väikeettevõtetel on uute tehnoloogiate rakendamisest väga palju kasu – nemadki vajavad efektiivsuse lisandumist. Samuti ei ole vahet, mis alal ettevõte tegutseb, sest digitaliseerimisest on kasu kõikides valdkondades.

Kas digipöördele on siis üldse mingeid alternatiive?

Kõrgete tööjõukulude kärpimisel on ehk abi ettevõtte odavamasse piirkonda kolimisest, kuid digirevolutsioonist pole pääsu. Minu arvates on see vältimatult oluline teema kõigile ettevõtetele ning sellega tuleb tegeleda just praegu.

Olete töötanud Koenigseggis 11 aastat. Mis on selle ajaga ettevõttes muutunud, arvestades just digiteemat?

On väga suur vahe, kuidas me töötasime siis, kui ma ettevõttesse tulin, ja praegu. Jah, praegugi valmivad meie autod paljuski käsitööna, kuid ma ei kujuta ette, kuidas me töötaksime kaasaegse ERP (Koenigsegg kasutab MONITORi – toim) süsteemita. Kusjuures tehnoloogia tundmaõppimine ja selle potentsiaali täielik rakendamine on võtnud üksjagu aega. Süsteemi ostes saad tuhandeid protsesse, kuid tegelikult vajab su ettevõte neist vaid käputäit. Seega on optimaalsete eraldamine mõnevõrra keeruline ning siin on suuresti abiks konsulteerimine ERP partneriga. Ka meie oleme seda MONITORiga teinud ning kogu aeg käib töö selle kallal, kuidas kasutada paremaid protsesse, neid enda jaoks arendada ja kohandada.

Oleme oma arvutisüsteemi kallal kõvasti tööd teinud ning parendame jätkuvalt ettevõtte IT ökosüsteemi. Nende aastate jooksul on ettevõte väga palju kasvanud ja täna oleme me täiesti teises maailmas võrreldes selle ajaga, kui siin alustasin. ERP tarnija mängib meie igapäevatöös väga suurt rolli.

Kuid endiselt töötavad teil inimesed ning robotid ei olegi nende tööd üle võtnud?

Jah, meie ettevõttes töötab 200–300 inimest ning Rootsi mõistes oleme keskmise suurusega firma. Valmistame aasta jooksul üsna vähe autosid, näiteks eelmisel aastal vaid 16. Me räägime väga keerukast tootest, toodame väikest kogust ning lattu seisma ei valmista me midagi. Autode detailid hangime alltöövõtjatelt, kuid masinate kokkupanek käib käsitsi. Digitaalseid vahendeid kasutame selleks, et aidata meie töötajatel protsesse hallata, samas robotiseerimine ei ole meie jaoks teema, kuna taoliste autode tootmisel oleks see kulukam kui käsitöö. Meie eesmärk ongi valmistada autosid käsitööna.

Väga palju on diskuteeritud selle üle, kas innovatsioon kaotab või loob töökohti. Milline on teie arvamus?

Jah, on alasid, kus seetõttu tõesti töökohad kaovad, samas mõtleme selle peale, kui palju on meil tekkinud uusi ameteid ja töökohti, mis seotud just infotehnoloogiaga. Ma küll ei usu, et robotid kõik meie töö ära võtavad, lihtsalt töö olemus ja sisu on muutunud. Palju enam töid tehakse nüüd ära arvuti taga istudes. Selle üle pole vaja muretseda, tuleb lihtsalt ajaga kaasas käia ning uusi oskusi õppida.

Andke nõu üliõpilastele, kes mõtlevad elukutsevaliku peale. Milliseid oskusi vajab tänapäevane tööandja?

On selge, et digirevolutsiooni tõttu vajame varasemast erinevate oskustega inimesi. IT-inimesi ja insenere on ka Rootsis raske leida. Insenerimõtlemine on väga hinnas, samuti tehnilised teadmised ning oskused ja tehnoloogiate mõistmine, nii et infotehnoloogia on kindlasti endiselt see ala, mida tasub õppida.

Kuna protsesside juhtimine on aina enam digitaalne, siis tänapäeva äris on saanud määravaks ka logistika. See peab toimima kui kellavärk. Võiks öelda, et logistika on lausa äri üks võtmekohti, sest ettevõtlus on rahvusvaheline ja komponendid tarnitakse mitmetest kohtadest. Nii et logistika on samuti ala, mida õppides ilmselt tööta ei jää.

Töötajate leidmiseks tuleb aga ettevõtetel teha koostööd ülikoolidega, me peame olema haridussüsteemi partnerid, sest meie kaudu saavad ülikoolid teada, milliseid oskusi tööturul parasjagu vajatakse.

Kuuldavasti töötavad mõned TalTechi lõpetajad Koenigseggis. Mida nad teevad ja kuidas neil läheb?

Meie juures töötab tõesti juba neli aastat paar teie kooli lõpetajat. Nad töötavad inseneridena ning neil läheb väga hästi. Oleme nendega väga rahul.

Milline on teie sõnum konverentsile tulijatele?

Kõige tähtsam: ärge kartke muutmast oma ettevõtet digitaalsemaks! Kasutage julgelt ära neid võimalusi, mida digitehnoloogiad pakuvad. Süsteemid võivad tunduda kallid, kuid pikemas plaanis tasub protsesside efektiivsemaks muutmine kindlasti ära! 

• Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.