Kohvihommiku avas rektor Tiit Land, kes rõhutas kodanikualgatuse olulisust ja tõi esile, kui innustav on näha roheteemade vastu nii suurt huvi. "Me oleme oodanud selliseid alt üles algatusi. See, et täna on siin nii palju inimesi, näitab, et teema tõesti kõnetab," sõnas Land. 

Rohekuude programmi tutvustas projektijuht Mari Öö Sarv, kelle sõnul on plaanis võtta igal kuul fookusesse üks jätkusuutlikkuse teema ning avada see artiklite, üleskutsete, ürituste ja mänguliste võistluste kaudu. „Me ei sunni ega keela, vaid pakume võimalusi ja teeme koos,“ rõhutas Sarv. Osalema on kutsutud kõik – töötajad, üliõpilased, vilistlased ja ka huvilised väljastpoolt ülikooli. 

Esimeste kuude fookuses: liikuvus, teadlik tarbimine, pakendite vähendamine ja energiasääst 

Kohvihommikul arutleti lähemalt neljal fookusteemal: liikuvus ja autosõltuvuse vähendamine, ületarbimine ja teadlik tarbimine enne pühadehooaega, jäätmete ja pakendite vältimine ning energiasääst ja mõistlik hoonekasutus. 

Liikuvus on üks suurima keskkonnamõjuga valdkondi. Transport moodustab 29% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonist, Eestis on aga autostumine üks Euroopa kõrgemaid. Kui ELi keskmine on 570 autot 1000 elaniku kohta, siis Eestis on see 630 – viies koht Euroopas. Samal ajal on Tallinna keskmine autosõit vaid 3 km pikk. Samuti on rohkem kui pooled Eesti tööealistest inimestest ülekaalus ning autostumine suurendab ka müraprobleeme linnades. Muutes oma liikumisharjumusi, aitame korraga kliimat, tervist ja elukeskkonda.

Eestis oli Maa ületarbimise päev oli tänavu juba 4. märtsil – see tähendab, et elame nagu meil oleks kuus planeeti. Kuigi osaliselt mõjutab seda põlevkivienergia, ei saa jätta märkamata, et Eesti ületarbimine on aasta-aastalt suurenenud. Seetõttu keskendub november teadlikule kinkimisele, taaskasutusele ja ostuvabadele valikutele, eriti enne jõule. Mida vähem tarbime, seda vähem kulutame planeedi piiratud ressursse. 

Eestis tekib keskmiselt üle ühe kilo olmejäätmeid inimese kohta päevas ning suur osa sellest on pakendijäätmed, mis lähevad põletusse või ladestusse. Jõulukuul tekib pakendit eriti palju, kuid paljusid pakendeid kasutatakse vaid minuteid. Parim prügi on see, mida ei teki. Detsembris keskendume sellele, kuidas pidada pühad säästlikult – vähemate asjade, pakendite ja raiskamisega. 

Jaanuaris räägime energiasäästmisest. Eestis kulub ligi pool energiast hoonete kütmisele ja jahutamisele. Kui igaüks meist reguleeriks toatemperatuuri mõistlikumaks, lülitaks välja kasutamata seadmeid ja kasutaks vähem energiat raiskavaid lahendusi, oleks mõju märkimisväärne. Väikestest igapäevastest valikutest algab suur energiasääst – ja kokkuvõttes väiksem jalajälg. 

Millised ideed kerkisid üles? 

Kohvihommiku aruteludes jagasid osalejad rohkelt inspireerivaid ja praktilisi mõtteid, millest mitmed võivad edaspidi areneda konkreetseteks algatusteks. Näiteks: 

• Liikuvuse kuus räägiti palju rattasõidust ja ühistranspordist kui mugavast ning väiksema jalajäljega liikumisviisist. Arutati võimalusi toetada rattakasutust linnakus, näiteks duššide ja kuivatuskappide kättesaadavusega, demopäevadega või kogukondlike üleskutsetega. PS! Kui leiad kevadise kuurikoristamise käigus vana, aga sõidukorras jalgratta, millega keegi enam ei sõida, siis too see ülikooli. Putitame selle üles ja anname ülikooliperele tööpäevadel kasutamiseks.  
• Tarbimisharjumuste teemal pakuti ideid, nagu remondikohvikud, eeskujude kogemuslood, esemete teekonna visualiseerimine, soovitused teadlikeks kinkideks ja ringmajanduse talgud. Arutati ka tudengiprojektides ja uurimisrühmades juba valminud innovaatiliste toodete tutvustamist ja kasutamist.  
• Jäätmete teemal pakuti välja mõtteid ringluse lihtsustamiseks ülikooli sees – näiteks elektrooniline "kirbukas", aastaringne riide- ja kingiringlus, pakendivabad jõulud, heade sõnade postkast ja digikingituste eelistamine. Arutati ka toidujäätmete võimalikku suunamist põllumajandusse - näiteks loomadele söödaks - ja mõjusaid kingitusi ilma tarbetute meeneteta. 
• Energia säästmise kuul toodi esile igapäevaseid praktilisi samme – alates LED-valgustitest ja kardinate ettetõmbamisest ööseks kuni ventilatsiooni juhtimise ja CO₂-andurite kasutamiseni. Samuti arutati võistluste korraldamist teadusgruppide vahel, mille kaudu on ülikoolis juba saavutatud märkimisväärseid tulemusi. 
• Vabal arutelul räägiti ka jõulukinkide pakkimise töötubadest, käsitööringidest, jõululaadast ja ideest luua kogukonnaaed, kus kevadel ühiselt istutada ning sügisel koos saaki nautida. 

Need ettepanekud annavad hea ülevaate, milliseid ideid TalTechi kogukond väärtustab ning millises suunas soovitakse keskkonnateadlikumalt tegutseda. Kuigi kõiki ideid ei pruugi kohe ellu viia, annavad need väärtuslikku sisendit järgmisteks sammudeks või hoopis igaühele oma elus kasutamiseks. 

Rohekuude korraldajad kutsuvad kõiki kaasa mõtlema ja panustama: "Ülikool ei saa muutuda kestlikumaks, kui seda ei tee inimesed. TalTech ongi inimesed." Oma ideid saab saata aadressile rohekuud@taltech.ee.