Teiseks osutas Roosileht tõsiasjale, et foorumile kogunenud ligi paarsada osalejat peegeldasid väga hästi kõiki olulisi muutustega seotud sihtrühmi. Ettekannete ja arutelude vastu tundsid huvi nii ettevõtete esindajad (31% osalejatest) kui ka teadusasutuste eksperdid (42%) ning kohalike omavalitsuste, arendusorganisatsioonide ja kogukondade liidrid (27%). Tema sõnul kinnitab selline jaotus, et Ida-Virumaa inimeste kompetents toetab üleminekut innovatsioonipõhisele majandusmudelile.

Kolmandaks tõi Roosileht esile ülikoolide ühise teaduskonsortsiumi rolli, mis on täna­seks koondanud üle 150 teadlase. Nende fookuses on väga praktilised teemad – alates energiapaindlikkusest ja energiasalvestusest kuni keemiatehnoloogia, materjaliteaduse, roboti-inimese koostöö ja digikaksikuteni. Oluline on, et need teadmised ei jää laboritesse, vaid jõuavad ettevõtetesse mõõtmiste, katsete, prototüüpide ja analüüside kaudu. Roosileht rõhutas, et laborid ja teadlased on valmis pakkuma ettevõtetele konkreetseid teenuseid, sealhulgas energiasäästu lahendusi, diagnostikat ja kvaliteedikontrolli, uute materjalide väljatöötamist, tootmise optimeerimist, mikrovõrgulahendusi, tehisintellekti põhiseid tööriistu ja palju muud.

Energiajulgeolek ja uued väärtusahelad

Foorumi avaettekande teinud kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga analüüsis oma ettekandes Eesti energiajulgeolekut ja maavarade väärtusahelaid uuel ajastul. Ta tõi välja, et energiajulgeoleku mõtestamine on alates täiemahulisest sõjast Ukrainas oluliselt muutunud. Nüüd on fookuses varustuskindluse tagamine, samuti uute materjalide kasutuselevõtmine ning üleminek mitmesugustele uutele tehnoloogiatele.

Need siirdeprotsessid regioonides toimuvad erineva kiirusega, mis tekitab uusi riske. Viimaste haldamine nõuab üha suuremat pingutust, sest pidevalt lisandub täiesti erineva sisuga infot. Näiteks vedelkütuste globaalse tarbimise prognoosid kuni käesoleva sajandi keskpaigani on erinevatel analüüsikeskustel suisa erisuunalised. Samas on selge, et üha suuremat osa strateegilistest maavaradest, mille hulka kuuluvad ka haruldased muldmetallid, juba kontrollib või hakkab peagi kontrollima Hiina.

Rääkides Eesti energiaturu positsioonist pärast tänavu aasta alguses toimunud desünkroniseerimist Venemaast, tõi asekantsler välja meie positsiooni märkimisväärse tugevnemise. Tänu uute salvestusvõimsuste lisandumisele on kasvamas päikeseenergia osakaal, samuti on suur potentsiaal tuuleenergia valdkonnas.

Samuti märkis Uiga, et nüüd, kus Eestis tegutseb unikaalne magnetite tootmise tehas Narvas (Neo Performance Materials), peaksime suurendama oma maapõue väärindamiseks tehtavate teadusuuringute mahtu. Eestis on juba täna olemas tugev teadus ja töötlev tööstus, mis võimaldab meil lõimuda uutesse väärtusahelatesse rohetehnoloogiate, uute materjalide ja energiatõhususe valdkondades.

Võrkude paindlikkus ja kaevandamise mõttekus

TalTechi professor Argo Rosin andis oma ettekandes ülevaate energeetika uuringutest ja arendustest TalTechi Virumaa kolledžis. Ta tõi välja mitu uut lahendust, kuidas tagada elektrivõrkude paindlikkus uues majandusmudelis, kus näiteks elektriautode laadimine võib viia tipukoormuse hoopiski hilistele õhtutundidele. Või kuidas tagada nutika modelleerimisega LED-ekraanide energiatarbimise tõhusus, vähendades samal ajal valgusreostust.

Tartu Ülikooli professor Enn Lust rääkis teadlase vaatest Ida-Virumaa haruldaste muldmetallide ning fosforiidivarude kasutatavusele. Kui erinevaid muldmetalle väärindatakse regioonis juba täna väga edukalt, siis professor Lusti hinnangul tuleb fosforiidivarusid ning nende kasutusele võtmise tehnoloogiaid veel põhjalikult uurida. Tema hinnangul kulub selleks vähemalt kümmekond aastat. Loomulikult on kõige tähtsam selle juures, et kohalik keskkond oleks võimalike kaevandamiste käigus maksimaalselt hoitud. Kuna uusi potentsiaalseid fosforiidimaardlaid on avastatud juba ka meie lähinaabruses (Rootsis Kirunas), võib Ida-Virumaal fosforiidi kasutamise asemel hoopiski perspektiivsemaks kujuneda tuule- ja päikeseenergia lahenduste arendamine.

Ajakirjas on ruum piiratud, seetõttu jätan siin tegemata ülevaate foorumi ennelõunase osa lõpetanud paneeldiskussioonist teemal „Inimeste, tehisintellekti ja robotite koosloomest tekkivad võimalused Ida-Viru ettevõtetes“. Selles arutelus osalesid TalTechi professor Tauno Otto, Tartu Ülikooli professorid Karl Kruusmäe ja Hans Orru, Virumaa kolledži doktorant-nooremteadur Karle Nutonen ja Hanza Mechanics Narva tootmisüksuse juht Juhan Terasmaa. Foorumi päevajuhi Andres Juure juhitud põnevast mõttevahetust leiavad huvilised põhjaliku ülevaate Trialoogist. 

Foorumi pärastlõunases osas külastati Ida-Virumaa ettevõtteid (Aquaphor Narva tehas, Enefit/Auvere, Hanza Mechanics ja NPM Silmet) tutvumaks neis praktikasse rakendatud innovatiivsete lahendustega. 

Foorumit rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liit toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.