Põlevkivi Kompetentsikeskusesse on oodatud alustavad ning uute tehnoloogiliste arendustega tegelevad ettevõtted. Seejuures ei tähenda ideega keskusesse pöördumine, et see peab olema kindlasti seotud keemia ja põlevkiviga. Oma loo räägib keskuse inkubant Pavel Rusinov.
Enne oma idee tutvustamist räägi endast.
Olen Kohtla-Järvel sündinud ja siin koolis käinud. Ida-Viru kutsehariduskeskuses õppisin autoremondilukksepaks, kuid ei ole sellel alal päevagi töötanud. Pärast kooli töötasin hoopis perioodiliselt Tallinnas ja ka Soomes ehitusel ning metallitehases. Praegu töötan Eesti Energias projektijuhina ning paralleelselt õpin TalTech Virumaa kolledžis masinaehitust. Kaks aastat on veel jäänud õppida.
Mis on su leiutis ja milleks seda vaja on?
Mõtlesin välja prügipressi kortermajade konteineritele. Presse on palju. Sellist asja aga pole ma kortermajades kohanud. See idee on elust endast, sest pakendit tekib kodus nii palju. Ühel päeval panin pakendid suuremasse kasti ja püüdsin selle peal tallata. Selle maht vähenes koheselt ja oluliselt. Olen näinud vanaprouasid toikaga prügikastis prügi toksimas, ikka selleks, et lükata prügi allapoole ja vahele, et mahuks rohkem kasti. Täna ei maksa inimene mitte prügi massi, vaid täis konteineri tühjendamise eest. Prügi kokku pressides saaks kokku hoida, autod sõidaksid prügi järele harvemini ja nii oleks ka õhk puhtam. Me ei kasuta praegu ära kogu konteineri potentsiaali ning pool kogusest on lihtsalt õhk. Kas sina oled nõus õhu eest maksma?
Sellise õhu eest tõesti mitte. Kuidas sa jõudsid oma ideega selleni, et hoiad täna käes Patendiameti kasuliku mudeli tunnistust?
Soovisin seda ideed arendada. Kompetentsikeskusesse tulin ma juba kavatsusega taotleda innovatsiooniosakut prototüübi valmistamiseks.
Kui olin innovatsiooniosaku taotluse sisse andnud, osalesin Kohtla-Järvel kolledžis toimunud Riga-Cambridge Venture Camp ettevõtluskoolituse . Seal sain oma äriideed arendada ja testida. Kui lõpus hinnati tulemusi, siis minu prügipressi-ideed hinnati kõige kõrgemalt, sain esikoha. Auhinnaks sain koolitusraha nädalaseks ettevõtlusõppeks Inglismaal Cambridge Ülikoolis. Seal oli väga huvitav. Olin ainus Eesti esindaja lätlaste ja leedukate seas, kokku kolmkümmend inimest. Cambridges toimus samuti koolitusel osalenute ideede hindamine ja minu äriideed hinnati kõige kõrgemalt.
Kuidas Põlevkivi Kompetentsikeskuses sind aidati?
Paberite vormistamine on nii keeruline. Läksingi keskusesse, et selles osas abi saada. Lisaks taotluse täitmisele vajasin abi dokumentide tõlkimisel. Innovatsiooniosaku jaoks koostasin küll ise tehnilised joonised, kuid neid täiustas ja tegi tehnilised arvestused kolledži õppejõud. Prototüübi panin kokku ise. Keskuses soovitati mul äriideele kaitset taotleda. Eksperdi abil vormistasime kasuliku mudeli õiguskaitse taotlemiseks dokumendid. Minu leiutise nimi on alates 31. augustist „Seade olmeprügi pressimiseks konteineris“. Mul on hea meel, et võin nüüd julgemalt tegutseda ja ei pea kartma, et Eestis teiste õiguseid rikun. Nüüd tahan, et minu idee jõuaks lõpuks kasutusse kogu Baltikumis.
Mis oli kõige raskem ja kas sa võtaksid selle uuesti ette?
Eks ikka paberite täitmine, pidevad barjäärid, et taotlus saaks esitatud. Täna on mul hea meel tulemuse üle. See andis kogemuse ja julguse uut taotlust esitada. Hea meel on, et mu idee hakkas liikuma.
Kas nüüd on prügipress valmis?
Üldsegi mitte. Nüüd taotlen arendusosakut, sest juba praegu näen, et pean tegelema tootearendusega, tegema selle nii kindlaks, et saaks reaalses elus katsetada. Seda soovitasid mulle ka Cambridge`i instruktorid. Prototüüpi tuleks juba parendama hakata, tegeleda disaini ja turundusega. Pean leidma investorid, kes arendada aitaksid. See kõik on juba uus etapp.
Pavel Rusinovit interjueeris TalTech Virumaa kolledži turundus- ja kommunikatsioonijuht Annely Oone septembris 2017.