Elinor Toming

Arutelul osalesid ülikooli töötajad, vilistlased, tudengid ja külalisesinejad Heateo Sihtasutusest ja Aalto Ülikoolist.

Kohtumisel rääkis Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge, kuidas organisatsioon annab hoogu uutele projektidele, nagu näiteks laialt teada Uuskasutuskeskus, Kiusamisvaba Kool, Ma armastan aidata ja Noored kooli. Heateo Sihtasutuse põhiline fookus on algatustel, mis aitavad lahendada ühiskonna valupunkte ja vastavad küsimusele „Mis on see, mida soovime muuta?“.

Sarita Heikkinen on Aalto Ülikoolis annetusplatvormi Give for the future eestvedaja, kelle igapäevatööks on digitaalse annetusplatvormi arendamine, klienditeekonna mugavamaks ja efektiivsemaks muutmine, veebilehe külastajakäitumise analüüsimine ning kõige selle valguses ka uute paremate lahenduste väljatöötamine. Sarita sõnul on digitaalne platvorm üks tööriist eraisikuannetuste kaasamiseks.

„Koostöö teaduskondadega on ülimalt oluline, sest neil on tihti otsekontakt oma vilistlastega ja kokkupuutepunkte enam kui üldine vilistlasteavitus. Ja me ei soovi vilistlastele saata niisama uudiskirja. Saadame neli korda aastas väga sisulise ja väärtust loova kirja, kust iga vilistlane leiab teema, mis teda kõnetab,“ rääkis Sarita.

Konkreetsed ideed, mida väiksemates tiimides arutati, olid digitaalne annetusplatvorm, ringlahendus taara annetusteks ja juhtumiuuringute kogumise platvormi loomine. Arutati läbi nende mõtete kitsaskohad ja edasised sammud. Kõik kolm arutelus olnud ideed olid talgupäeva lõpuks sellises faasis, kus edasi tuleks ideede teostuseks leida kindel eestvedaja koos meeskonnaga ning hakata samm-sammult edasi liikuma.

Koosloome algatuse raames on kavas korraldada ideede edasiarendamiseks ja uute leidmiseks taibutalgud ka uuel aastal ja alustada ideede elluviimist.

KOLM IDEED TAIBUTALGUTEL

TalTechi digitaalne annetusplatvorm

Selle veebikeskkonna kaudu saab ülikoolile, uurimistöödele, tudengiorganisatsioonidele, kultuurikollektiividele jt üles seatud projektidele kaasata annetajate toetusi. Viie klikiga leiab ülikoolist huvituja üles annetuste võimalused ja kolme klikiga saab annetus tehtud.

„Aalto ülikooli positiivne kogemus oma veebilehel kohese annetamise võimaldamisel annab eeskuju teha sarnane arendus ka TalTechi veebilehele,“ sõnas ettevõtlusprorektor Sven Illing. „Soome kogemuse järgi oli algselt annetusi väga vähe, aga ajapikku leiti annetajaid kõnetavad kampaaniad ja summad suurenesid. Ma usun, et peame lihtsalt alustama. Mõne või isegi mõnekümne tuhande euro kogumine aula uue klaveri jaoks ei ole võib-olla niivõrd suur summa, aga olulisem on see, kuidas see edendab annetamiskultuuri ja kuhu see võib viia annetuste mahu paarikümne aasta pärast,“ selgitas ettevõtlusprorektor.

TalTechi digitaalse annetusplatvormi loomisel tuleb detailselt läbi mõelda kõik sammud: Keda annetusplatvorm kõnetab? Kuidas inimesi annetamisse kaasata? Mis on eraisikut kõnetavad valdkonnad ja milliseid toetusprojekte sellest lähtuvalt temale kuvama hakatakse? Kuidas on planeeritud annetusejärgne kommunikatsioon?

Ringlahendus taara annetusteks

Ülikoolis õpib umbes 10 000 tudengit ja töötajaid on pea 2000. Selle inimeste hulga juures satub plast-, plekk- ja klaastaarat täna ka olmeprügi hulka. Miks mitte luua eraldi taarakogumise süsteem pandipakenditele ning saadud tulu suunata annetusplatvormil olevatesse kampaaniatesse. Efektiivne taarakogumise süsteem on küll väike, kuid oluline samm ülikooli rohepöörde juures.

Arutelul leiti, et taara tark käitlemine ülikoolis on samm, mille võiks kindlasti ära teha. Parima lahenduse leidmiseks on vaja teha hulk tasuvusarvutusi ning konsulteerida haldusosakonnaga. Üks lahendus on rentida linnakusse taaraautomaat. Saab ka olemasolevate prügisorteerimiskastide juurde lisada ühe nn taarakasti. Sel juhul tuleb lahendada uusi küsimusi: taara võib hakata lõhnama, kes kasti tühjendamise eest vastutab, kui tihti peab tühjendama, kuhu läheb kokku kogutud taara jt. Kindel on, et taara äraandmine peaks olema kiire, mugav ja ligipääsetav linnaku eri piirkondades.

Juhtumiuuringute kogumise keskkonna loomine

Lektoritel on tihti soov tuua õppetöösse nüüdisaegseid näiteid ettevõtetest ehk põnevaid „pähkleid“ tudengitele lahendamiseks. Idee on luua mugav keskkond, kus ettevõtted ja organisatsioonid saaksid omalt poolt välja pakkuda kaasuse, kust õppejõul on hea neid valdkonnapõhiselt filtreerida ja vastavalt loengu sisule õige „pähkel“ leida.

Arutelul leiti, et ideel on jumet, kuid on ka kriitilisi punkte. Näiteks, mis motiveerib ettevõtjat aega võtma ja „pähklit“ keskkonda lisama. Või kuidas kaasuse esitamisel peaks arvestama delikaatse info (ettevõtte nimi, strateegilised numbrid, eesmärgid jne) käsitlemist. Aga ka see, kuidas saada lektoreid keskkonda kasutama ja ettevõtjaid „pähkleid“ esitama.