Standardimisalane tegevus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuses toimub koostöös Eesti Standardikeskusega juba aastaid ja jätkub nende koordineerimisel ka edaspidi, mis annab võimaluse tagada ettevalmistatavate standardite kvaliteedi ja nõuetele vastavuse. Uudiseks on see, et alates 1. jaanuarist 2021 kannab organisatsioon nime MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, millega seonduvalt laienesid EVSi teenused akrediteerimisteenustele ja tegutsemine riikliku akrediteerimisasutusena.

Jaanuaris 2021, tehnilise komitee EVS/TK 57 “Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine” aastakoosolekul anti aru eelmise aasta tegevustest ja kinnitati uus standardimise tööprogramm aastaks 2021. Tehnilise komitee koosseisu liideti uue liikmena Eesti Geoloogiateenistus, kelle volitatud esindajaks on asedirektor Jaak Jürgenson.

Eelmisel aastal valmistati ette ja avaldati 4 põlevkivivaldkonnale olulist standardit:

1. Eesti algupärase standardi uustöötlus EVS 652:2020 “Põlevkiviõlid. Tahkete lisandite ja tuhasuse määramise meetod: Shale oils. Method for determination of sediment content and ash”, (alusstandard EVS 652:1994);
2. Eelmisel aastal avaldatud eestikeelse standardi EVS 940:2019 “Põletatud põlevkivi plastitööstusele. Spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid” tõlkestandard inglise keeles EVS 940:2019 “Burnt Shale for the  Plastic Industry. Specifications and conformity criteria”;
3. EVS-ISO 587-MOD:2020 „Kivisüsi ja koks. Kloori määramine Eschka segu abil: Coal and coke Determination of chlorine using Eschka mixture”, mis on rahvusvahelise standardi EVS-ISO 587:2018 „Solid mineral fuels - Determination of chlorine using Eschka mixture“ modifitseeritud uusversioon. Standard käsitleb kloori sisalduse määramist kivisöes, pruunsöes ja ligniidis ja koksis ning meie poolt on lisatud kloori määramine turbas, põlevkivis ning selle termilise töötlemise ja põletamise tahketes jääkides;
4. EVS-ISO 334-MOD:2020 “Kivisüsi ja koks. Üldväävli määramine. Eschka meetod. Coal and coke determination of total sulfur Eschka method”. Standard on rahvusvahelise standardi EVS-ISO 334:2019 „Solid mineral fuels. Determination of total sulfur. Eschka method“ modifitseeritud uusversioon. Standard käsitleb üldväävli määramist kivisöes, pruunsöes ja ligniidis ning koksis, meie poolt on lisatud üldväävli määramine põlevkivis ning selle termilise töötlemise ja põletamise tahketes jääkides.

Järgneva aasta tööprogrammi ettevalmistamisel lähtuti vajadusest viia lõpule alustatud Eesti algupäraste standardite koostamine, jätkata tööd rahvusvaheliste standardite modifitseeritud uusversioonidega ning algatada meile oluliste rahvusvaheliste standardite ümbertrükkide ülevõtmist.

Seega kõige olulisemaks loeme Eesti algupärase standardi prEVS 943:2021 “Sünteetilised kütused –  Eesti põlevkiviõli spetsifikatsioon: Synthetic Fuels – Estonian Shale Oil Specification” koostamise lõpuleviimist. Standard käsitleb Eesti põlevkiviõli kui kütuse kvaliteeti. Põlevkiviõli spetsifikatsiooni kehtestamine tuleneb vajadusest defineerida vastav toode selle iseloomulikest omadustest tulenevalt. Vastav töörühm loodi tehnilise komitee juurde juba 2019.a märtsis ja sinna kuuluvad põlevkivitööstuse suuremate kontsernide esindajad, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja TalTech Virumaa Kolledži Põlevkivikompetentsi keskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratoorium. Standardi koostaja ja töörühma juht on Indrek Aarna (Viru Keemia Grupp AS arendusosakonna juhataja).

Miks algatati põlevkiviõli Eesti algupärase standardi koostamist?

EVS/TK 57 sekretäri Anu Nuudi sõnul on eesmärk koostada põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi Eesti algupärane standard, mis määratleb põlevkivikütteõli kui lõpptoote vastavalt kasutusalale ja esitab kahe põhifraktsiooni omadused. „Eesti algupärase standardi olemasolu on vajalik nii põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi hindamiseks kui erinevate omadustega ja erinevate nimetustega põlevkivikütteõli turustamiseks. Samuti on Eesti standardi olemasolu oluline rahvusvaheliseks koostööks peegelkomiteede vastavate töörühmadega,” lisas Nuut.

Töörühma juhi, standardi koostaja Indrek Aarna sõnul esitatakse standardis põlevkiviõli klassifikatsioon ja spetsifikatsioonid, mis garanteerivad kaubapõlevkiviõli vastavuse kvaliteedinõuetele ning eristavad kukersiidist toodetava põlevkiviõli kildaõlist ja muudest sarnastest vedelkütustest. „Põlevkiviõli kasutatakse laevakütuse komponendina ja mootorikütusena. Põlevkiviõli on üks paljudest laevakütuse komponentidest ja laevakütuste segamine paljudest komponentidest tekitab probleeme, uued segud võivad tekitada uusi probleeme,“ selgitas Aarna.

Aarna märgib, et umbes 10%-i 2019. aastal testitud laevakütustest ei vastanud ISO 8217 nõuetele. Võimalike laevakütuste saasteainete nimekirjas on ka fenoolid, mida leidub märkimisväärselt ka Eesti põlevkiviõlis. „2019. aasta lõpus tekkis uusi viiteid sellele, et Eesti põlevkivist toodetud õli võib põhjustada probleeme laeva mootorite töös. Tehniline komitee ISO/TC 28 „Petroleum and related products, fuels and lubricants from natural or synthetic sources“ on algatanud laevakütuste kvaliteedi standardi uuendamise protsessi ja meie eesmärk on osaleda selle peegelkomitee vastava alamkomitee töörühma töös ning esitada omapoolseid kommentaare. Ülevaatamisele tuleb standard ISO 8217 Petroleum products — Fuels (class F) — Specifications of marine fuels, mis võib mõjutada põlevkiviõli kasutamist laevakütusena,“ ütles Aarna.

Põlevkiviõlid on juba registreeritud Euroopa Kemikaaliametis vastavalt REACH määrusele, mis määratleb põlevkiviõlid raskesti identifitseeritavateks aineteks (UVCB). Seega aine olemust määratletakse vastavalt lähteainele (põlevkivi) ja tootmisprotsessile (põlevkivi utmisele). Igale uuele, sellest erinevale lähteainele lisanduvad täiendavate ainetega erinevad omadused ja taolistele lisandile tuleks hankida ka uus REACHi registreering. Samast loogikast on lähtutud ka põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi Eesti algupärane standardi koostamisel.

Standard on koostamisel, eelmisel aastal koostati standardikavandi esimene versioon, mis sai töörühma poolt läbi arutatud. Hetkel puudub veel standardis kasutatavate katsemeetodite analüüs ja meetodite iseärasused põlevkiviõli testimisel. Selle analüüsi teostab TalTech põlevkivi kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor. Standard valmib ja esitatakse EVSi avaldamiseks 2021.a.

2021. aastal on kavas veel lisanduvalt võtta ülevaatamisele Eesti algupärane standard EVS 669:1996 “Kukersiitpõlevkivi. Tuhasuse määramine. Kukersite oil shale. Determination of ash”. Standard on vananenud ja vajab kooskõlla viimist uute kehtivate standarditega.

Viiakse lõpule prEVS-ISO MOD 1928:2021 “Tahked mineraalsed kütused. Ülemise kütteväärtuse määramine kalorimeetrilise pommi meetodil ja alumise kütteväärtuse arvutamine: Solid mineral fuels. determination of gross calorific value by the bomb calorimetric method and calculation of net calorific value” modifitseeritud uusversiooni ettevalmistamine avaldamiseks.

Ülevaatamisele tuleb veel EVS-ISO 29541:2015 “Tahked mineraalsed kütused. Süsiniku, vesiniku ja lämmastiku kogusisalduse määramine. Instrumentaalne meetod. Solid mineral fuels. Determination of total carbon, hydrogen and nitrogen content. Instrumental method”.

Lisainfo: Anu Nuut, anu.nuut@taltech.ee, TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse IO ekspert, EVS/TK 57 sekretär