"Saime kohe aru, et viirus ei mõjuta mitte ainult inimeste tervist, vaid ka elu ülejäänud osi. Hakkasime ühe oma Iisraeli kolleegiga mõtlema, mis toimub samal ajal elektrivõrgus. Kõigil oli tekkinud juba oma arvamus, kuid need ei toetunud konkreetsetele faktidele. Lootsime arvamusele teaduse taha panna," meenutas Juri Belikov, Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor.

Belikov keskendub keerukate juhtimissüsteemide uurimisele. Nende sekka saab arvata ka elektrivõrgud. Taastuvenergia osakaalu tõustes muutuvad need üha keerukamaks.

Kuna keegi naljalt n-ö tasuta kätte tulevast energiast ära ei ütle, seisatakse tarbimise vähenedes eeskätt fossiilkütustel töötavad elektrijaamad. Kuigi toodetud taastuvenergia üldhulk sellega ei kasvanud, suurenes seetõttu kriisi ajal selle osakaal. Näiteks kasvas Iisraelis see kümme protsenti. "Loomuliku arengu puhul oleks võinud midagi sellist n'ha alles kümne aasta pärast. Sellega tekkis väga hea võimalus vaadata, kuidas suudab võrk uue olukorraga harjuda," laiendas Belikov.

Belikov otsustas keskenduda kaaslastega väikeriikidele, sh Soomele, Eestile ja Iisraelile. Kuigi uurida oleks võinud ka näiteks USA-d või Saksamaad, kipuvad olema suuremad riigid ootamatute välismõjude suhtes inertsemad. Muutuste avaldumine võtab rohkem aega.

Tulemuste põhjal tuleb pista rinda mitme väljakutsega. Salvestusvõimaluste tekkimiseni tuleb pöörata taastuvenergia heitlikkuse tõttu rohkem tähelepanu nn juhtimiskihile, et saada terve riigi peale kokku tarvilik tootmisvõimsus. Suuremate fossiilkütustel töötavate elektrijaamade tõhusalt käima panemiseks võib kuluda mitu päeva. Lisavõimsust kiiremini pakkuvate jaamade käitamine on samal ajal kallim ja need saastavad rohkem keskkonda.

Väiksemate elektrivõrkude puhul võivad muutuda probleemiks kõrvalekalded tavapärasest sagedusest. Lähinaabritest täielikult isoleeritud Iisraelis kasvas märtsis hälvete kogupikkus ligi ühe suurusjärgu võrra. Viimane omakorda seab löögi alla terve elektrivõrgu stabiilsuse.

Eleringi töötajate sõnul nad Eestis aga kriisi ajal erilisi kõrvalekaldeid ei märganud. Belikovil on pakkuda lihtne selgitus. "Siiamaani on olnud Eesti ühendatud Venemaa elektrivõrgu ja selle sagedusalaga, mis annab meile oma suuruse tõttu täiendavat stabiilsust," laiendas professor. Viimane paljastab taastuvenergia osakaalu kasvatamise ühe võtmeküsimuse. Riikidevahelised ühendused peavad muutuma praegusest veelgi tihedamaks.

Poliitilisel tasandil tehtud otsuse kohaselt haagib Eesti end Venemaa sagedusalast lahti 2025. aastal ja selle elektrivõrgule enam loota ei saa. "Puhtalt inseneri pilgu läbi on Venemaa ühenduse katkestamine mõttetu. Ühendus Põhja-Euroopaga on meil muidugi olemas, kuid elektrivõrk tervikuna muutub väiksemaks," viitas Belikov.

Seda enam tuleb kindlustada, et selleks ajaks sujub koostöö Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku liikmete vahel laitmatult. "Kui midagi meie naaberriikides toimub, pole enesestmõistetav, et nad on nõus või valmis meid toetama. Viirus näitas kaks kuud hiljem selle ilusasti kätte," viitas Belikov president Kersti Kaljulaidi aastapäevakõnele.

Koroonakriisil võib olla veel pikaajalisem mõju. Hiinas kehtestatud karantiin tõi välja läänemaailma tugeva sõltuvuse riigi päikesepaneelidest. Sarnaste sündmuste kordumine võib aeglustada taastuvenergia osakaalu edasist kasvatamist.

Oma roll on ka maksutulude vähenemisel. Kuskilt peavad riigid eelarvet kärpima hakkama. "Arusaadavalt tuleb mõelda esmajoones inimestele. Kui aga raha võetakse taastuvenergia arendamise arvelt, võib viimase 15 aasta jooksul saavutatud edu kaotsi minna, sest inimeste mõtteviisi muutmine võtab aega aastaid," nentis Juri Belikov.

Uuring ilmus ajakirjas IEEE Explore.

Artikkel ilmus 30. juulil ERRi teadusportaalis Novaator