3. oktoobril kaitses reproduktiivbioloogia uurimisgrupi doktorant Kristine Rosenberg oma doktoritööd pealkirjaga “Inimese munasarja follikulogeneesi keerukus: munasarjapõhise viljatuse molekulaarsed markerid ja endokriinsüsteemi mõjutavate kemikaalide toime”.
Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Agne Velthut-Meikas (Keemia ja biotehnoloogia instituut), Tartu Ülikooli professor Andres Salumets (Kliinilise meditsiini instituut) ning Ari Pekka Kalevi Sillanaukee. Oponentideks olid Riia Stradiņš Ülikooli Dr. Linda Gailīte (Onkoloogia ja molekulaargeneetika instituut) ning Tartu Ülikooli professor Angela Ivask (Molekulaar- ja rakubioloogia instituut).
Kristine doktoritöö keskendus viljatute naiste munasarjade ovulatsioonieelses folliikulis toimunud molekulaarsetele muutustele. Uuringusse kaasati kehavälise viljastamise (IVF) patsiente, kelle munasarjad ei reageerinud piisavalt hormoonstimulatsioonile, ning polütsüstiliste munasarjade sündroomiga (PCOS) patsiente. Samuti uuriti endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalide sisaldust follikulaarvedelikus ja nende mõju IVF tulemustele. Uurimistöö annab väärtusliku panuse arusaamisele, kuidas erinevad tegurid mõjutavad munasarjade tundlikkust ja munaraku kasvukeskkonda ning nendega seotud molekulaarsete mehhanismide täpsem tundmine aitab kaasa tõhusamate ravimeetodite väljatöötamisele, et parandada IVF-i edukust.
Kolmetunnise kaitsmise jooksul toimus elav ja süvitsi minev arutelu bioloogia põhialuste ning patsientide mitmekülgsuse üle. Arutelu käigus tõusis esile ka see, kui palju on follikulogeneesi molekulaarsetes mehhanismides veel avastamata ning kui suurt pühendumist ja teaduslikku kirge on valdkonna edasiarendamiseks tarvis.
Kristine sõnul oli bioloogilise materjaliga töötamine tõeline väljakutse – patsientide materjali kogumine kestis aastaid, kuid teekonnal kogumisest analüüsini tuli ületada hulgaliselt tehnilisi takistusi. "Iga toetav tagasiside ja väike edusamm andsid jõudu edasi liikuda," sõnas ta. Kristine lisas, et teiste huvi tema töö vastu pakkus suurt rõõmu ja andis hasarti uurimist veelgi sügavamalt jätkata: "See teadmine on olnud suurepärane motivatsiooniallikas!"
Kristine oli Tallinna Tehnikaülikooli tööstusdoktorant, mis võimaldas tihedat koostööd viljatusravi kliinikuga Nova Vita, kus ta on alates 2017. aastast töötanud embrüoloogina. See edukas koostöö võimaldas luua meditsiiniliselt suunitletud uurimistöö, mis on ülikoolides reeglina haruldane. Kristine on oma õpingute jooksul pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas 2022. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsil parima noorteadlase tiitli ja 10 parima teaduspostri hulka nomineerimine ESHRE (Euroopa Inimese Reproduktsiooni ja Embrüoloogia Ühing) Aastakonverentsil.
Doktoritööga saab lähemalt tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.