Jõuluaeg on küberkurjategijate jaoks kuldaeg – veebipoed kihavad ostjatest ja sooduspakkumised kutsuvad kiirelt tegutsema. Tallinna Tehnikaülikooli merenduse küberjulgeoleku keskuse teadur Tiia Sõmer tutvustab, millised ohud täpselt varitsevad ja õpetab, kuidas neist hoiduda.
See on aeg, mil inimesed kiirustavad kingitusi ostma, perele ja sõpradele rõõmu valmistama ning pühademeeleolus viimase hetke oste sooritama. Just siis kasutatakse oskuslikult ära inimeste kiiret tegutsemist ja hajameelsust. Kas teadsid, et just pühadeperioodil sagenevad petuskeemid, nagu võltsitud veebipoed, õngitsuskirjad ja kahtlased “eripakkumised”?
Tänapäeval toimub üha suurem osa ostlemisest veebis, mis pakub küll mugavust ja kiiret lahendust, kuid toob endaga kaasa ka palju riske. Inimesed on sel ajal haavatavamad ka näiteks pangakaardi ja makseandmete varguste suhtes. Seetõttu on äärmiselt oluline olla teadlik võimalikest riskidest ja teada, kuidas end nende eest kaitsta. Kahjuks ongi jõuluaeg aktiivne küberkurjategijatele, kes kasutavad ära ostuhullust ja inimeste kiiret tegutsemist.
Kui mõtleme küberohtudele, keskendume sageli tehnilistele probleemidele: turvaaukudele, häkitud süsteemidele või andmeleketele. Tegelikkuses mängib aga suurimat rolli inimloomus – meie käitumismustrid, emotsioonid ja kiired otsused. Küberpetturid mõistavad seda hästi ning suunavad oma rünnakud meie loomupäraste nõrkuste pihta, olgu selleks siis kiirustamine, usaldus, heatahtlikkus või soov millestki mitte ilma jääda ja seetõttu kiiresti ja impulsiivselt tegutseda.
Selles blogipostituses jagame praktilisi nõuandeid, kuidas veebis turvaliselt oste teha, küberpettuseid ära tunda ja tagada, et pühadeaeg mööduks rahulikult ning küberturvaliselt. Et jõuluoste turvaliselt teha, tasub teada, millised on peamised ohud veebis ostlemisel, kuidas ära tunda turvalist veebipoodi ja mida teha, kui satute pettuse ohvriks. Olgu sinu plaan osta kingitusi või lihtsalt nautida pühadeaega digitaalses maailmas, siit leiad näpunäiteid, mis aitavad vältida küberohte ja tagada turvalisema jõuluaja.
Küberpettused: kuidas neid ära tunda ja vältida?
Küberpettused on digiajastu üks salakavalamaid ohte, mis võivad tabada igaüht meist, olenemata kogemusest või teadlikkusest. Eriti aktiivseks muutuvad küberpetturid pühadeperioodil, kui ostlemine ja veebitehingud on tipptasemel. Küberpettused võivad ilmneda mitmel kujul, kuid levinumad skeemid veebist ostlemise puhul on järgmised:
- õngitsuskirjad. Need on usutavad e-kirjad või sõnumid, mis matkivad tuntud ettevõtteid või teenuseid, nagu pangad, logistikaettevõtted või veebipoed. Nende eesmärk on meelitada teid jagama isiklikke või makseandmeid, suunates teid pahatahtlikele veebilehtedele.
- võltsitud veebipoed. Need näevad välja nagu legitiimsed kauplused, kuid on loodud ainult teie raha ja andmete varastamiseks.
- turvalise maksmise riskid ja makseandmete vargus. Petturid kasutavad ka turvalise maksmise harjumuste puudumist ära, meelitades inimesi sisestama oma pangakaardi andmeid ebaturvalistele või võltsitud veebilehtedele. Lisaks võidakse varastatud makseandmeid kasutada edasistes suuremates või väiksemates pettustes.
Kuidas ära tunda turvalist veebipoodi?
Veebis ostlemisel on turvalise veebipoe äratundmine üks olulisemaid samme, et kaitsta end küberpettuste eest. Petturid loovad sageli võltsitud veebilehti, mis näevad välja täiesti usaldusväärsed. Seetõttu tasub alati olla tähelepanelik ja kontrollida veebipoe usaldusväärsust.
Esimene asi, mida tähele panna, on veebipoe aadress ehk URL. Turvaline veebileht algab alati täheühendiga https, mitte lihtsalt http. Lisaks sellele peaks aadressiribal olema lukustatud ikoon, mis näitab, et leht kasutab krüpteeritud ühendust. Kui need märgid puuduvad, võib see viidata, et leht ei ole turvaline.
Usaldusväärsust saab hinnata ka sertifikaatide ja kvaliteedimärkide põhjal. Näiteks võivad tunnustatud rahvusvahelised veebipoed kanda usaldusväärsuse sertifikaate (näiteks Trustmark või muu sarnane kvaliteedimärk). See näitab, et veebipoel on vastavad turvastandardid täidetud. Kui neid märke pole või need näivad kahtlased, tasub olla ettevaatlik. Eesti e-kaubanduse liit annab kriteeriumitele vastavatele e-poodidele välja „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgist (täpsemalt loe siit: Kuidas turvaliselt e-ostelda? – Eesti E-kaubanduse Liit).
Enne ostu sooritamist on mõistlik uurida veebipoe kohta klientide tagasisidet. Vaadake arvustusi erinevates kanalites ja sotsiaalmeedias. Negatiivsed kogemused, nagu mitte kohale jõudnud kaup või tagastamisprobleemid, võivad olla hoiatusmärgid, et pood pole usaldusväärne.
Lõpuks on oluline pöörata tähelepanu veebipoe kontaktandmetele. Usaldusväärsel veebipoel on alati selgelt välja toodud kontaktinfo, sealhulgas e-posti aadress, telefoninumber ja füüsiline aadress. Kui kontaktandmed on puudulikud või neid on keeruline leida, võib see viidata sellele, et tegemist pole tõsiseltvõetava ettevõttega.
Turvalise veebipoe tuvastamine nõuab mõningast tähelepanu, kuid see on väikest vaeva väärt, et hoida oma andmeid ja raha turvaliselt.
Inimlikud nõrkused, mida küberpetturid ära kasutavad
Küberkurjategijad ei tugine ainult tehnoloogilistele vahenditele; nad on ka osavad inimpsühholoogia tundjad. Nad mõistavad, kuidas teatud käitumismustrid ja emotsionaalsed seisundid võivad inimesi haavatavaks muuta. Alljärgnevalt toon välja viis peamist psühholoogilist nõrkust, mida petturid pühadeperioodil ära kasutavad.
Kiirustamine ja pühadeaegne stress
Jõulud on paljude jaoks aasta kiireim aeg. Kingituste ostmine, pidude planeerimine ja tähtajalised ülesanded loovad stressirohke keskkonna, kus inimesed tunnevad vajadust kiirelt tegutseda. Näiteks saate e-kirja või reklaami, mis väidab: “Osta kohe – ainult 5 tükki saadaval!” või “Eripakkumine lõpeb 1 tunni pärast!”. Sellised sõnumid loovad tunde, et kui kohe ei tegutse, jääb midagi väärtuslikku saamata. Ajalised piirangud sunnivad inimesi tegema oste või jagama isiklikku teavet ilma piisava läbimõtlemiseta. See kiirustamine muudab meid vähem tähelepanelikuks ja altimaks riskantsetele otsustele.
Hajameelsus ja info üleküllus
Pühade ajal pommitatakse meid lõputu hulga reklaamide, e-kirjade ja sotsiaalmeedia postitustega. Ülesannete ja informatsiooni hulk võib muutuda ülekoormavaks, vähendades meie võimet igale detailile tähelepanu pöörata. Petturid saadavad e-kirju või loovad veebilehti, mis sisaldavad peeneid vigu või mikroerinevusi õigete veebilehtedega. Kiirel vaatamisel võivad need tunduda legitiimsed, kuid tegelikult on need loodud andmete varastamiseks või pahavara levitamiseks. Levinud on ka pakiautomaatide kasutajatele suunatud pettused: kes tellib palju asju veebist, võib õige paki saabumise ootuses kogemata vale sõnumi osas tegutsema hakata.
Emotsioonide mõju otsustele
Pühadeaeg tekitab meis soovi olla helde ja teha head. Meie emotsioonid, nagu rõõm, kaastunne ja soov teistele meelehead valmistada, võivad mõjutada meie otsustusvõimet. Küberpetturid oskavad samamoodi luua heategevuspettusi või võltsitud kinkekaartide kampaaniaid, mis manipuleerivad meie emotsioonidega. Telekanalites on traditsiooniliselt palju heategevuskampaaniaid (nt Jõulutunnel), mida ei ole küll siiani Eestis kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, kuid mujal maailmas on. Ja pole põhjust kahelda, et see ka meile jõuab.
Usaldus tehnoloogia vastu
Paljud meist on harjunud veebis ostlema ja usaldavad tuttavaid brände ning professionaalse välimusega veebilehti. See usaldus võib aga muuta meid vähem valvsaks võimalike ohtude suhtes. Petturid loovad petulehti, mis matkivad tuntud kaubamärkide või poodide kujundust ja stiili. Nad võivad kasutada sarnaseid logosid, värve ja lehe paigutust, et tekitada usaldust ja meelitada inimesi jagama isiklikku või finantsteavet.
FOMO ehk hirm millestki ilma jääda
Hirm millestki ilma jääda on tugev motivaator, mida petturid oskuslikult ära kasutavad. Nad loovad pakkumisi, mis tunduvad ainulaadsed ja kordumatud, sundides inimesi kiirelt tegutsema. Piiratud pakkumised, erihinnad ja eksklusiivsed diilid loovad tunde, et tegutsemine peab toimuma kohe. “Ainult täna 90% soodustust! Vajuta lingile!” või “Ole esimene 50 ostja seas ja saa tasuta kingitus!”. Sellised pakkumised panevad inimesed kartma, et nad jäävad millestki erilisest ilma, kui nad kohe ei tegutse. See vähendab aega, mida inimesed tavaliselt kasutaksid pakkumise ehtsuse hindamiseks.
Ära unusta kontrollida!
Pühadeaeg on rõõmu ja kingituste jagamise aeg, kuid samal ajal ka periood, mil küberpettuste oht on kõige suurem. Kurjategijad kasutavad ära inimeste kiirustamist, emotsioone ja harjumusi, et varastada nende andmeid ja raha. Turvaline ostlemine algab teadlikkusest ja õigete harjumuste järgimisest.
Kontrollides veebipoe usaldusväärsust, kasutades turvalisi makseviise ning jäädes kahtlaste pakkumiste osas ettevaatlikuks, saate oluliselt vähendada küberpettuse ohvriks langemise riski. Samuti aitab oma makseandmete kaitsmine ja kiire tegutsemine kahtlaste juhtumite korral vältida suuremat kahju.
Pea meeles, et kõige suuremat rolli mängib meie endi käitumine. Teadlikkus, tähelepanelikkus ja kriitiline mõtlemine on parimad vahendid, et hoida nii enda kui ka oma lähedaste pühadeaeg turvalisena. Las jõuluostud ja pühaderõõm mööduvad rahulikult ja ilma küberturvalisuse muredeta.
Turvalist ja rõõmsat pühadeaega!
Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Geenius.ee 20.12.2024